Viimastel aastatel vähenenud tarbimine peaks uuel aastal kosuma
Eratarbimine moodustab Eestis veidi üle poole sisemajanduse kogutoodangust, mistõttu mõjutab see oluliselt kogu majandust. Kõige enam kulutavad inimesed raha oma kodule, toidule ja transpordile – need kolm kululiiki moodustavad poole kogu eratarbimisest, sealhulgas kulub toidule ligi 18 protsenti.
Kas inimesed söövad vähem?
Kui eratarbimine kasvas enne koroonakriisi ligi kümme aastat järjest võrdlemisi heas tempos, siis viimase kolme aastaga on selle maht hoopis vähenenud. Näiteks oli tänavu esimese üheksa kuu eratarbimismaht, ehk tarbimine ilma inflatsioonita, 3% väiksem kui 2022. aastal. Kuna rahvaarv on kasvanud, siis elaniku kohta on see isegi ligi 5% väiksem. Samuti ei kasvanud tarbimine ka võrreldes eelmise aastaga.
Kui oleks jätkunud sarnane eratarbimise kasv, nagu nägime aastatel 2010-2019, oleks tänavu kolmandas kvartalis olnud see ligi 12% ehk 460 miljoni eurot suurem. Väga palju erinev ei oleks see tulemus ka siis, kui võtta arvesse teisest pensionisambast väljavõetud raha kasutamisega eratarbimise erakordselt kiire kasv 2021. aastal ja 2022. aasta esimesel poolel.
Kõige enam on eratarbimise mahtu viimase kolme aastaga tõmmanud allapoole toiduainete tarbimise vähenemine. Kuna toiduhinnad on kasvanud keskmisest inflatsioonist tublisti kiiremini ja toidule kulub suur osa inimeste eelarvest, on see kogu eratarbimist oluliselt mõjutanud. Näiteks, kui tänavune keskmine netopalk on 2021. aastaga võrreldes 31% suurem, siis tarbijahinnad kokku on kasvanud 42%, toiduainete hinnad aga isegi 53%. Kuigi alampalk ja pensionid on koos maksudega kasvanud inflatsioonist kiiremini, kulub madalama sissetulekuga inimestel kiirema hinnakasvu teinud toidule oluliselt suurem osakaal sissetulekust, kui kõrgemat tulu teenivatel inimestel.
Süüdi ei ole ainult nõrgem ostujõud
Lisaks ostujõu langusele – sel aastal on keskmise palgasaaja ostujõud vähenenud ligi 3% – piiravad eratarbimist veel majapidamiste ebakindlus, vaba raha hoidmine hoiustel, kogupalga reaalne vähenemine ja mitteresidentide vähenenud kulutused Eestis.
Hoiused tegid erakorraliselt suure tõusu juba koroonakriisi ajal, kui tarbimine oli väiksem, ning ka hiljem koos pensioniraha väljavõtmisega. Koos tarbimismahu vähenemisega kasvavad aga hoiused taas alates 2023. aastast – seda nii aastases võrdluses kui ka osakaaluna SKP-st. Kui paar aastat tagasi oli selle põhjuseks intressi teenivate tähtajaliste hoiuste kasv, siis sel aastal on pankade poolt hoiustele makstavate intresside langusega hakanud taas kasvama ka nõudmiseni hoiused. Hoiuste kasvu selgitab ka majapidamiste juba mainitud ettevaatlikkus ja ebakindlus lähituleviku suhtes.
Samas on tähtajalistel hoiustel ikka veel kolmandik majapidamiste säästudest ehk 4,2 miljardit eurot, mis on aastasest eratarbimisest ligi viiendik. Kuigi tähtajalistel hoiustel olevat raha üldjuhul ei kasutata, ei tähenda see kindlasti ka seda, et muidu oleks kogu see raha tarbimisena ja investeeringutena majandusringluses. Küll aga mingi osa sellest. Teatavasti on hoiused, sealhulgas tähtajalised hoiused, koondunud rohkem suurema sissetulekuga inimeste kätte, kes kogu oma raha ära ei tarbi ega investeeri.
Eratarbimist on mõjutanud ka viimastel aastatel majanduses väljamakstud kogupalga kasvu aeglustumine, kusjuures inflatsiooni arvestades on see tänavu isegi langusesse läinud. Lisaks palgale, on selle põhjuseks ka hõivatud inimeste juurdekasvu aeglustumine, sel aastal aga isegi nende vähenemine.
Eesti majandusele on mitteresidentide kulutused olnud varasemalt üsna suure mõjuga. Kui enne koroonakriisi, 2019. aasta esimese üheksa kuuga, ulatus nende osakaal eratarbimises 12 protsendini, siis tänavu samal ajal piirdus mõju 8 protsendi ehk 1,3 miljardi euroga. See, ligi nelja protsendipunktine vahe tähendab täna enam kui 500 miljonit eurot väiksemaid mitteresidentide kulutusi. Samas kulutasid Eesti inimesed välismaal ligi miljard eurot.
Järgmisel aastal peaks tarbimine hoogustuma
Inflatsiooni aeglustumine järgmisel aastal, valitsuse plaanitud tulumaksuvaba miinimumi tõstmine ja maksuküüru kaotamine suurendavad oluliselt majapidamiste ostujõudu, mis omakorda peaks järgmisel aastal tarbimise kasvu järk-järgult hoogustuma. Tarbimise kasvu eelduseks on muuhulgas aga inimeste kindlustunde kasv. Sissetulekute oodatav tõus järgmise aasta alguses on juba tänavu teisel poolaastal kindlustunnet parandanud – kuigi see jääb pikaajalises võrdluses veel tublisti alla keskmise.
Samas suurendavad eelpoolnimetatud maksupoliitilised otsused rohkem mediaanpalka ja sellest kõrgemat tulu teenivate inimeste sissetulekuid. Palgajaotuse alumistele detsiilidele on nende otsuste mõju tagasihoidlikum. Kuigi inimestele jääb järgmisel aastal nii täiendavalt kätte mitusada miljonit eurot, jaotub see raha tarbimise kõrval ka investeeringutele kinnisvarasse ja väärtpaberitesse, oma kohustuste refinantseerimiseks ja hoiustamiseks.
Kuna maksumuudatuste mõju hakkab tunda andma mõningase viitega, suureneb tarbimine järk-järgult. Tarbimise kasvu peaks toetama ka tööturu olukorra paranemine – kui sel aastal hõive vähenes, siis järgmisel aastal tööpuudus langeb ja palgasaajate arv suureneb veidi.
Samuti on eluasemelaenude ligi 13 miljardi euro suuruse portfelli juures viimase paari aastaga kahe protsendipunkti võrra langenud euribor oluline leevendus majapidamiste eelarvetele. Ehkki kahanenud on ka intressitulu tähtajalistelt hoiustelt, on laenuportfelli intressikulu vähenemisel suurem mõju, mis jätab inimestele üha rohkem vaba raha nii tarbimiseks, investeeringuteks või ka hoiustamiseks.
Eratarbimise suure mahu tõttu on selle kasvul oluline mõju SKP-le. Samas, kuna Eestis ei toodeta kõiki siin tarbitavaid kaupu ja teenuseid, tuleb üle veerandi neist välismaalt importida. Impordi võrra on aga eratarbimise kasvu mõju SKP-le väiksem.
