Avalehele
Kuidas jagada lastele taskuraha: taskuraha suurus, meetodid ja eesmärgid vastavalt lapse vanusele

Kuidas jagada lastele taskuraha: taskuraha suurus, meetodid ja eesmärgid vastavalt lapse vanusele

Lastele taskuraha andmine on oluline osa nende finantskirjaoskuse arendamisest. Meie noortepanganduse valdkonnajuht Triin Jalakas jagab soovitusi, kuidas ja kui palju anda taskuraha erinevatele vanuserühmadele ning kuidas õpetada lapsi kasutama pangakaarti ja haldama rahaasju.

Esimest taskuraha võib endale vanematelt paluda juba eelkooliealine laps, kes soovib osta poest endale mõnda meelepärast snäkki, ent samas võivad taskuraha vajada ka näiteks teises linnas elavad gümnaasiumiõpilastest noored, kes vajavad taskuraha igapäevaseks toimetulekuks. Ligi 1000 Eesti elaniku hulgas korraldatud Swedbanki uuringu põhjal annavad 5-23-aastaste laste vanemad taskuraha enamasti konkreetsete väljaminekute jaoks ja igapäevasteks kulutusteks. Samuti näitavad tulemused, et üldine palkade ja elukalliduse tõus on kergitanud ka summasid, mida vanemad lastele annavad.

Kuna taskuraha puudutavad nõuanded sõltuvad eelkõige just lapse vanusest, annab Swedbanki noortepanganduse valdkonnajuht Triin Jalakas vastuse küsimustele: mis summas, mil viisil ning miks eri vanuses lastele taskuraha anda?

Eelkooliealised (3–6 eluaastat)

“Ehkki võib tunduda vara anda taskuraha eelkooliealistele lastele, aitab see neil tegelikult juba varakult õppida raha väärtust ja lihtsaid rahahaldamise oskusi,” avab Jalakas. Uuringu põhjal kulub koolieelikute ja algklassilaste taskuraha peamiselt maiustustele ja mänguasjadele. Jalakase sõnul võiks eelkooliealiste laste puhul jääda taskuraha 1-2 euro kanti nädalas. “Taskuraha tasub seejuures anda sularahas, sest väikesed mündid aitavad lastel paremini mõista raha füüsilist olemust. Selles vanuses lastele taskuraha andmise eesmärgiks on õpetada last eristama münte ja rahatähti ning teha esimesi ostuotsuseid,” selgitab ta.

Algklassilapsed (7–12 eluaastat)

Kooliteed alustavad lapsed on üha iseseisvamad ja vajavad ka rohkem taskuraha. Alates 11. eluaastast kasvab riietele ja meelelahutusele kuluva taskuraha osakaal. Jalakase soovitusel on mõistlik taskuraha suurus algklassi õpilaste puhul 2–5 eurot nädalas, seda mõistagi olenevalt lapse vajadustest, aga ka pere võimalustest. “Alguses tasub taskuraha anda sularahas, kuid alates umbes 10. eluaastast on hea kanda lapsele raha tema pangakontole ja õpetada  pangakaardi kasutamist, turvalisust digitaalsete rahaasjade ajamisel ja panganduse olemust,” avab Jalakas.

Õpeta laps pangakaarti kasutama

Jalakase sõnul aitab pangakaardi kasutamine lastel harjuda elektroonilise rahaga ja võimaldab samas vanematel jälgida lapse kulutusi. Ent kuidas tutvustada lapsele pangakaardi kasutamist?

  • Alusta põhitõdedest. Selgita lapsele, kuidas pangakaart töötab ning et see ei ole “lõputu rahavaru”, vaid seotud nende kontol oleva rahaga.
  • Näita praktilisi näiteid. Mine koos lapsega poodi ja lase tal sooritada reaalseid oste kaardiga. Näita, kuidas kasutada kaardimakseterminali.
  • Turvalisus. Räägi lapsele turvalisusest, näiteks PIN-koodi saladuses hoidmisest ja võltsingute vältimisest.
  • Jälgimine. Õpeta last regulaarselt kontrollima oma kontojääki internetipangas või mobiilirakenduses.

Põhikooliõpilased (13–15 eluaastat)

Põhikooliealiste laste puhul tähendab kasvav taskuraha ka üha enam vastutust oma raha haldamisel, rõhutab Jalakas. “Põhikoolis on asjakohane taskuraha suurus kas ligi 10 eurot nädalas või kuupõhise summana kuni 40 eurot kuus,” jagab Jalakas. “Eelistatavalt võiks selles vanuses kanda taskuraha pangakontole, mis annab võimaluse kasutada pangakaarti ning õpetab lapsi planeerima eelarvet.”

Jalakas rõhutab, et lapsevanemail tasub selles vanuses õpetada lastele ka eelarve koostamist, suuremate ostude jaoks säästmist ja oma kulutuste jälgimist internetipangas. “Lapsevanematel on märkimisväärne roll rahatarkuse õpetamisel ja hoiakute kujundamisel rahasse. Seejuures on Swedbanki uuringu põhjal vaid ligi kolmandik lapsevanematest seda teemat detailselt pere noorematega arutanud,” nendib ekspert. “Ligi kaks kolmandikku on jaganud vaid baasteadmisi, kuidas taskurahaga ümber käia ning iga kümnes lapsevanem ei ole üldse lapsega rahaasjade teemat arutanud.”

Keskkooliõpilased (16+ eluaastat)

Keskkooliõpilased valmistuvad täiskasvanueluks ja võiksid olla juba üsna osavad rahaga ümber käimises. Jalakas nendib, et mõistlik taskuraha suurus selles vanuses oleneb väga palju nii lapse vajadustest ja pere võimalustest, jäädes sageli 20–50 euro ringi kuus. Mõned pered võivad valida ka suuremad summad, seda sõltuvalt lapse elukohast: näiteks sellest, kas laps õpib üksi teises linnas või tema hobidest. “Gümnaasiumieas noorte puhul on kõige parem valik kanda taskuraha nende pangakontole. Noored peaksid saama proovida kõiki kaasaegseid maksevahendeid, nagu pangakaart ja mobiilimaksed, ning jälgima enda kontojääki internetipangast või mobiilirakendusest,” leiab Jalakas.

“Selles vanuses noored peaksid lisaks eelarvestamisele õppima investeerimise põhialuseid, näiteks hoiuste tegemist või isegi väikeste investeeringute alustamist,” rõhutab ekspert. Swedbanki uuringu põhjal antakse 7.-9. aastastele lastele taskuraha regulaarselt, üks kuni kaks korda nädalas või kuus. “Sellest vanusest noorematele ja vanematele lastele on taskuraha andmine pigem ebaregulaarne või ei anta seda üldse,” võtab Jalakas taskuraha andmise harjumused kokku.

Juhenda noort rahaasjade haldamisel

Põhikooli- ja gümnaasiumieas noored peavad õppima üha enam võtma vastutust enda raha haldamise eest. Ehkki taskurahaga seotud otsuste tegemine sõltub suuresti perekonna väärtushinnangutest ja majanduslikult olukorrast, on kõige olulisemad sammud rahahalduse õpetamisel Jalakase hinnangul kõigile ühised.

  • Eelarve koostamine. Aidake lapsel koostada tema igakuine eelarve: tulud (taskuraha) vs. väljaminekud (kulud).
  • Säästmise tähtsus. Julgustage last säästma teatud protsenti saadud rahast tulevasteks suuremateks ostudeks või ootamatute kulude katmiseks.
  • Rahapäevik. Soovitage lapsel pidada rahapäevikut või kasutada rakendusi, mis aitavad jälgida tulusid-kulusid.