Noorte seas kasvab majanduslik lõhe: osa teeb tarku otsuseid, osa võitleb ellujäämise nimel

Eesti noorte seas on hakanud süvenema majanduslik ja sotsiaalne lõhe. Ühelt poolt on kasvamas noorte huvi investeerimise ja säästmise vastu, teisalt on kasvanud töötus ning sagenenud juhtumid, kus noored katkestavad pensioniks kogumise ja võtavad II samba raha välja.

Noorte töötuse määr on tänavu tõusnud. Teises kvartalis oli 15–24-aastaste seas töötuse määr Statistikaameti andmetel 25,4%. Eelmise aasta samal ajal oli see 22,6% ning kui minna veel ajas tagasi, siis 2015. aasta teises kvartalis oli töötuid noori vaid 11,2%.

See tähendab, et iga neljas noor on Eestis tööta. Töö leidmine pärast kooli lõppu või karjääri alguses on muutunud selgelt keerulisemaks.

Samas Töötukassa andmetel moodustavad 16–24-aastased noored registreeritud töötutest 16,8% ning nende seas on töötuse määr 12,4%. Erinevus tuleneb asutuste andmete kogumise metoodikast ning sellest, et paljud noored ei võta end töötuna arvele.

Omaette probleemiks on NEET (not in education, employment, or training) noored ehk need, kes ei tööta ega õpi. 2024. aasta seisuga oli Eestis kokku 15–29-aastaseid noori ligi 208 000, kellest 11% moodustasid NEET noored. Kusjuures aastaga kasvas mitte õppivate ja töötavata noorte arv kasvanud 1,4%. Euroopa Liidus on selliseid noori keskmiselt 11,2%. Eesti eesmärk on vähendada NEET noorte osakaalu 8,5% tasemele aastaks 2035, kuid selle saavutamine eeldab järjepidevat tuge hariduses ja tööturule sisenemisel.

Noored on olnud kõige haavatavam rühm pandeemia järelmõjude suhtes. COVID-19 kriis tabas just neid sektoreid, kus noored traditsiooniliselt alustavad – toitlustus, teenindus ja turism. Lisaks on noorte tööviisid muutunud ning tavapärase palgatöö asemel tegeletakse sotsiaalmeediaga.

Pensioniraha kergesti kätte – aga mis hinnaga?

Panga poolelt vaadates on murettekitav trend see, et üha rohkem noori on otsustanud võtta välja oma II samba pensioniraha. Kui 2021. aastal lahkusid II sambast peamiselt vanemad ja madalama sissetulekuga inimesed, siis tänavu jaanuaris moodustasid 18–25-aastased juba 15% kõigist lahkujatest, tervelt 10% rohkem kui reformi alguses.

Veelgi murelikumaks teeb see, kuidas noored saadud raha kasutavad. Kui keskmiselt kulus kaardimaksetele 13% II samba väljamaksetest, siis noortel ulatus see 27 protsendini. See tähendab, et kolmandik noorte pensionivarast kulutati lihtsalt poekaupadele.

Lühiajaline rahulolu võib varjutada pikaajalise kindlustunde. Kui pensioniks kogutud raha kulub igapäevaostudele, kaotab see oma algse mõtte pakkuda tulevikus finantsilist turvatunnet.

Valguskiir: kasvav huvi kogumise ja investeerimise vastu

Hoolimata töötuse kasvust ja pensionivarade tarbimisse võtmist on noorte seas ka positiivseid arenguid. Swedbanki selle aasta alguses tehtud uuring näitab, et 18–30-aastased tunnevad suurt huvi pikaajalise säästmise ja investeerimise vastu. 42% noortest on huvitatud pikaajalisest säästmisest ja pensionist ning 57% on huvitatud investeerimisega alustamisest.

Samuti on kasvanud noorte osakaal kodulaenuvõtjate seas. Eelmisel aastal moodustas kuni 30-aastaste koduostjate osakaal 24% kõikidest eluasemelaenu võtjatest ning kasvasid ka laenusummad. Seda eriti vanusegrupis 22–25 aastat, kus keskmine laenusumma tõusis 16%, jõudes 107 000 euroni. Vanusegrupis 26–30 aastat kasvas keskmine laenusumma 8% ning jõudis 133 000 euroni, mis on ka Eesti keskmine.

See näitab, et noorte seas on tekkinud teatav killustatus. Osa noori on majanduslikult hästi kindlustatud ning valmis tegema pikaajalisi finantsotsuseid, kas omal käel või vanemate toel. Noorte finantsteadmised ja huvi säästmise ja pikaajalise investeerimise vastu on samuti tõusnud.

Swedbanki sõnum: toetus noortele on investeering tulevikku

Noorte finantskäitumine on muutuste tuules. Osa on hakanud oma tulevikku üles ehitama varakult ja targalt, samal ajal kui teised seisavad silmitsi tööpuuduse ja vähese kindlustundega. Selle lõhe vähendamine eeldab ühiskondlikku tuge ja teadlikkuse kasvu.

Noorte toetamine on äärmiselt oluline. Just esimesed tööaastad on kõige väärtuslikumad pikaajalise kogumise vaates, sest iga varakult alustatud sääst või investeering kasvab ajas oluliselt suuremaks.

Varajane pensioniks kogumine annab tugeva finantsilise vundamendi. Iga kümnend, mille võrra alustatakse varem, tähendab oluliselt suuremat pensionivara tänu liitintressi mõjule. Lisaks aitab järjepidev kogumine kujundada harjumuse, mis toetab majanduslikku stabiilsust kogu elu jooksul.

Meie ühine eesmärk peaks olema see, et iga noor tunneks, et tema rahaline tulevik on tema enda kätes ning et selleks on olemas nii teadmised kui ka tugi. Seetõttu soovitame kõigil noortel, kes on oma rahaasjadega hädas, pöörduda meie poole nõustamisele, et saaksime koos sinu rahaasjad üle vaadata.