Oma kodu pole noorele pelk unistus: Swedbanki noorte kodulaenutiim on toeks igal sammul 

Esimese kodu ostmine on suur samm, mille ümber levib palju müüte, ebakindlust ja küsimusi. Selleks, et noortel oleks lihtsam oma võimalustes selgust saada, lõi Swedbank hiljuti eraldi noorte kodulaenutiimi. Selle eesmärk on pakkuda esmakordsetele koduostjatele tuge kogu koduostu teekonnal.  

Laenutiimi liikmed ütlevad kui ühest suust: karta pole vaja ja kõikvõimalikud küsimused saavad vastused. Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma ja Pärnus asuva laenutiimi juht Hannelore Markson kinnitavad, et sageli aitab esimene vestlus noorel oma võimalusi realistlikumalt hinnata just plaanide koos läbiarutamise kaudu.  

Kui aga soov on esmalt oma võimalustest iseseisvalt pilt ette saada, saab esmase laenupakkumise ka automaatselt. Swedbanki esmase kodulaenupakkumise puhul võetakse arvesse kliendi tegelikke andmeid ning nii saab juba enne konkreetse kodu leidmist teada, millise maksimaalse laenusummaga võiks arvestada. 

Kui noor otsustab laenutaotluse esitada, jõuab see igal juhul noorte tiimi, sõltumata sellest, kas konkreetne kodu on juba leitud või on ostuplaan alles kujunemas. 

“Me tahame, et noored tunneksid end turvaliselt ja et keegi ei pelgaks koduostu plaanidega meie juurde tulla. Selleks me noorte kodulaenutiimi loonud olemegi, et noori julgustada ja neid esimese kodu ostmise teekonnal toetada,” selgitas Pärgma. “Puutume väga tihti kokku erinevate küsimuste ja ideedega ning seega võib julgelt küsida kõike, mis oluline tundub – aitame alati hea meelega.” 

Esimene kodu ei pea jääma kogu eluks 

Kuna noorte laenutiim on juba mõned kuud tegutsenud, märkis Markson, et enamikul noortel on sageli üsna sarnased küsimused, sõltumata sellest, kas elatakse Pärnus, Tartus, Tallinnas või Kuressaares. Sarnased on ka takistused, mis on seni esimese kodu ostmise otsust tagasi hoidnud. 

Näiteks arvavad paljud, et esimene kodu peab kohe vastama kõigile tulevikusoovidele: olema piisavalt suur, asuma ideaalses piirkonnas, sobima tulevasele perele. 

Markson märkis, et see on ka arusaadav, kuid tegelikkuses on mõistlikum vaadata oma praegust eluetappi, sissetulekut ja kulutusi. “Karjääri alustav noor ei pea tingimata alustama suurest uusarenduse korterist. Mõistlik esimene samm võib olla näiteks kahetoaline järelturukorter, mis sobib praeguste vajaduste ja eelarvega,” julgustas ta. 

Pärgma sõnul arvatakse ka tihti, et laenuga ostetud kodus peab laenuperioodi lõpuni sees elama. “See pole nii. Tegelikkuses annab oma kodu tulevikus valikuvabadust: kui elu muutub, võib kinnisvara müüa, vahetada, välja üürida või teha järgmise ostu. Seega ei ole esimene kodu lõplik otsus, vaid üks etapp oma elu ja vara kujundamisel,” viitas ta. 

“Ei” võib tähendada aga võimalust 

Samuti rõhutasid asjatundjad, et pangaga võib rääkida ka siis, kui ostuotsus veel päris kindel pole või ei teata päris kindlalt, kas laenu üldse saab. Mõne noore jaoks tähendab pangapoolne nõustamine kinnitust, et koduost on juba realistlik. Teise jaoks võib sellest sündida konkreetne plaan: koguda veel aasta või paar omafinantseeringut, korrastada igakuiseid kulusid või leida jätkusuutlikum sissetulekuallikas. 

“Meil on kliente, kellele me laenu kohe väljastada ei saa, kuid eitavat vastust ei pea kartma. Need noored teevadki endale plaani, tulevad paari aasta pärast tagasi ning siis saame juba lepingu sõlmida,” ütles Markson.  

Pärgma lisas, et laenutaotlust võib esitada lõpmata arv kordi. “Meie juurde ei pea tulema otsast lõpuni viimistletud plaaniga. Vahel aitame jõuda selleni, kuidas enda esimese kodu ost realistlikuks muuta. Ja noor saab pildi selgeks: mida ta teeb ja mille nimel kogub,” sõnas ta. 

Samuti rõhutasid eksperdid, et koduostule mõeldes tuleks alati vaadata ka laiemat pilti, mitte üksnes seda, kui palju korter maksab või kui suur on kuumakse. Oluline on ka see, kuidas inimene end tulevase kuumaksega tunneb ning kas kohustus jätab ruumi tavapärasteks kuludeks, ootamatusteks ja tulevikuplaanideks. 

Seega tuleb Marksoni sõnul vaadata ka koduostuga kaasnevat igakuist kulupilti. “Näiteks võivad korteri kommunaalkulud talvel erineda märgatavalt suvekuudest ning korteriühistul võib olla ka laen. Esimest kodu ostvale inimesele ei pruugi need küsimused alati pähe tulla: see on ka osa meiepoolsest nõustamisest. Aitame läbi mõelda, millele tähelepanu pöörata,” selgitas Markson. 

Kodu ostmiseks ei pea laenu võtma koos 

Noorte koduostjate levinud küsimusi kommenteerides viitasid eksperdid ka ühele levinud valearusaamale, et üksikule inimesele pank laenu ei anna. See ei vasta aga tõele: kaks kolmandikku korteri ostmiseks mõeldud kodulaenudest sõlmitakse ühe inimesega, ülejäänud aga koos kaaslaenajaga. Majade puhul on see suhe vastupidine.  

“See tähendab, et noor saab endale kodu osta ka täitsa üksinda, kui sissetulek seda lubab,” selgitas Pärgma. 

Markson rõhutas, et sarnaseid väikseid elemente ja mõttekohti on kodu ostmisel veel mitmeid, mistõttu tasubki küsimusi julgelt küsida ja mitte peljata ka pealtnäha kummaliste mõtete lauale toomist. “Noorte laenutiim on siin selleks, et aidata ja noor võib olla täiesti kindel, et meid ei suuda ühegi küsimusega šokeerida. Soovime noori kodu soetamisel toetada ja aidata teha asjad nii selgeks kui vähegi võimalik,” lisas ta. 

Seega on tema soovitus noortele lihtne: kui mõte oma kodust on juba tekkinud, tasub võimalusi uurima tulla ka siis, kui kindlat ostuplaani lähiajal veel ei ole. “Me aitame mõtted selgeks mõelda. Räägime läbi kõik võimalused, vastame küsimustele ning aitame puust ja punaseks teha kõik pealtnäha keerulised asjad,” sõnas ta. 

Viis küsimust, mida noorte kodulaenutiimilt sageli küsitakse 

1. Kui suur palk peab mul olema, et üldse kodulaenu saada? 
Laenu võtmisel on kõige olulisemad regulaarne ja jätkusuutlik sissetulek ning laenumakse pikaajaline jõukohasus. Laenumaksetele võib kuluda kuni 50% sissetulekust, kuid igaüks hindab ise, kas tal sel juhul jääb piisavalt raha ka muudeks kuludeks, sh vaba aja veetmiseks või reisimiseks. Kui laen võetakse kahekesi, tasub läbi mõelda, kuidas ühe laenuvõtja võimalik töökoha vahetus või sissetuleku vähenemine mõjutaks võimet laenumakseid tasuda. 

2. Kas esimese kodu ostmiseks peab mul tingimata olema 15–20% sissemakseks kogutud? 
Minimaalne rahaline omafinantseering on 10% ja see on võimalik koos EIS-i käendusega. Ilma EIS-i käenduseta on minimaalne omafinantseering 15%. Ilma rahalise omafinantseeringuta ehk 0% sissemaksega on võimalik laenu võtta lisatagatisega. Lisatagatiseks sobib elamiseks mõeldud kinnisvara. Tuleb ette, et ka vanemad annavad oma vara lisatagatiseks, kuid selline otsus tuleb hoolikalt läbi mõelda, eriti kui tagatiseks seatav kinnisvara on vanemate enda kodu.  

3. Mis saab kodulaenust siis, kui ma töö kaotan või mu sissetulek järsku väheneb? 
Levinud hirm on, et sellele järgneb kohe kodust ilmajäämine. Oluline on sellises olukorras pangaga kiiresti ühendust võtta. Ajutised lahendused võivad olla näiteks maksepuhkus või maksegraafiku muutmine. Abiks on ka laenumaksekindlustus, kui see on sõlmitud koos laenulepinguga. Alles siis, kui on teada, et makseraskus kujuneb pikaajaliseks, tasub mõelda ka kinnisvara müümisele ja jõukohasema vastu vahetamisele. 

4. Mis saab siis, kui olen võtnud laenu koos kaaslasega ja me lähme lahku? 

Pärast lahkuminekut vastutavad mõlemad laenuvõtjad kohustuse eest samamoodi. Edasiseks lahenduseks on kas kodu müük või laenu ülevõtmine partneri poolt, kui tema maksevõime seda võimaldab.  

5. Kui pikk peab mu tööstaaž olema, et laenu saada? 

Pangapoolne soovitus on see, et vähemalt katseaeg oleks läbi, kuid enne laenuandmist vaadatakse viimase kuue kuu sissetulekut. Seega ei ole pangal otsest tööstaaži pikkuse nõuet, kuid oluline on regulaarne ja stabiilne sissetulek. 

Millist kinnisvara ostetakse  

Kinnisvara ostmiseks võetud keskmised laenusummad 

Laenu võtmine üksi või koos kaaslaenajaga 

Keskmised laenusummad, kui laen on võetud üksi või kaaslaenajaga 

(2026. aasta esimese poolaasta andmed, kuni 30-aastased noored)