Taskuraha, pangakaart ja pettused: millest enne kooliaasta algust lapsega rääkida?

Sügise lähenedes asutakse paljudes peredes taas kooliks valmistuma – mõne lapse ja vanema jaoks päris esimest korda. Koos kooliminekuga kasvab lapse iseseisvus ning vanema ette kerkivad uued küsimused: kas ja kui palju anda taskuraha, kas anda see sularahas või kanda pangakaardile ning kuidas õpetada last oma raha hoidma ja targalt kasutama?

Kooliaasta algus on hea aeg rääkida lapsega rahast. Esimene taskuraha ja pangakaart, koolitarvete valimine ning iseseisvad ostud pakuvad võimaluse õpetada lapsele raha väärtust, planeerimist ja turvalist kasutamist.

Sularaha või pangakaart?

Üht õiget vastust küsimusele, kas anda lapsele taskuraha sularahas või kanda pangakontole, ei ole. Mõlemal on oma eelised.

Sularaha aitab väiksemal lapsel raha väärtust hästi tajuda. Kui sul on viis eurot ja annad sellest kaks kassapidajale, on väga selgelt näha, et alles jäi kolm. Kaardiga viibates võib raha tunduda märksa abstraktsem – midagi ei kao käest ega rahakotist.

Küll aga võib sularaha kaduda või kuluda nii, et hiljem on raske meenutada, millele. Ema ja Swedbanki noortepanganduse valdkonnajuhi Triin Jalaka sõnul on pangakaardil praktilised eelised: kaardimaksetest jääb ülevaade, kadunud kaardi saab kiiresti sulgeda ning vajaduse korral on võimalik lapsele raha juurde kanda.

Kahe lapse ema Kerli Triebstoki jaoks on just viimane oluline turvatunde allikas. Kui laps satub ootamatusse olukorda – näiteks on vaja maksta transpordi eest või toiduraha on otsa saanud –, saab talle kiiresti raha kontole kanda.

Taskuraha õpetab valikuid tegema

Taskuraha on lapse jaoks hea võimalus õppida planeerima, koguma ja valikuid tegema. Triebstok alustas lapsele taskuraha andmist ühe euroga nädalas. Laps võis selle kohe kulutada või hoopis tallele panna. Kui kogutud oli kümme eurot, lisas ema omalt poolt veel viis eurot.

Lihtne kokkulepe andis lapsele võimaluse mõelda, kas saada väike rõõm kohe või koguda suurema eesmärgi nimel. Ühtlasi õpetab selline kogemus lapsele lihtsal kujul üht olulist raha kasvatamise põhimõtet: kannatlikkus ja aeg võivad töötada sinu kasuks.

Rahatarkus algab kodust

Lapse rahaharjumusi kujundab eeskuju ning kooliks valmistumine pakub rahatarkuse õpetamiseks häid igapäevaseid võimalusi. Koos saab arutada, kas kallim toode on alati parem, mida on päriselt vaja ning mille ostmiseks tasub eelistada kvaliteeti. Enne ostlemist on nutikas ära oodata kooli nimekiri, vaadata üle kodus olemasolevad asjad ning võrrelda hindu ja kampaaniaid.

Tänavune Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse korraldatud koolitarvete hinnavõrdluse tulemused näitasid, et 1. klassi mineva lapse odavaimatest koolitarvetest kokku pandud ostukorv maksis sõltuvalt kauplusest 13–39 eurot. Suurt hinnavahet mõjutavad muu hulgas kampaaniad, seepärast on hea neil silma peal hoida.

Koolitarbeid ostes tasub igal aastal uuesti hindu ja kampaaniaid võrrelda. Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger soovitab oste ette planeerida, et oleks rohkem valikuvabadust. Just sellised väikesed teadlikud otsused aitavad parandada pere finantstervist.

Oluline võib olla ka see, kust vajalikud asjad soetada. Jääger soovitab võrrelda hindu ja kampaaniaid ning mõelda ka taaskasutusele. Näiteks koolivormi võib leida järelturult või anda nooremale lapsele edasi vanema õe-venna väikeseks jäänud rõivad.

Me peame rääkima ka pettustest

Esimese pangakaardiga peaks kaasnema ka vestlus digiturvalisusest. Triin Jalaka sõnul võivad lapsedki sattuda petukõnede ja -sõnumite sihtmärgiks.

Põhireegel võiks olla lihtne: kui keegi küsib raha või pangakaardi andmeid või saadab lingi, mille kaudu tuleb sisse logida või andmeid sisestada, on enne tegutsemist tarvis esmalt rääkida vanemaga. Lapse telefoni tasub salvestada lähedaste numbrid ning kokku leppida, et tundmatule numbrile ei pea vastama. Pere võib kasutusele võtta ka salasõna juhuks, kui tekib kahtlus, kas helistaja või sõnumisaatja on ikka see, kellena end esitleb.

Samuti tuleb lapse pangakaardile seada tema vajadustele vastavad mõistlikud limiidid. Nii saab laps oma raha iseseisvalt kasutada, kuid eksimuse või pettuse korral on võimalik kahju piirata.

Vähem loengut ja rohkem tegutsemist

Rahatarkuse õpetamine ei pea tähendama seda, et vanem kutsub lapse laua taha ja peab talle pika loengu säästmisest, eelarvest või investeerimisest. Rahatarkust õpetavad kõige paremini igapäevased olukorrad: taskuraha jagamine, poes valikute tegemine või koos pangakonto väljavõtte vaatamine.

Kui laps saab väikeste summadega ise otsustada, oma valikutest õppida ja vahel ka eksida, kujunevad samm-sammult oskused, mida läheb vaja kogu elu. Kõige olulisem on, et rahast saaks kodus rääkida sama loomulikult nagu koolist, trennist või sellest, kuidas lapse päev läks.

Kuidas lapsega rahatarkusest rääkida, arutlesid veebiseminaril kolm ema: Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger, Swedbanki noortepanganduse valdkonnajuht Triin Jalakas ja Kerli Triebstok.