Pensionifondi valik: keda usaldada, kui varrukast sikutatakse
Märts on aeg, mil pensionifondid tõusevad taas nähtavamalt esile. Mitte seetõttu, et inimeste pikaajalised plaanid oleksid muutunud, vaid kuna fondide vahetamise võimalus muudab turuosalised aktiivsemaks. Koos sellega muutub kuuldavamaks ka müra – hääled, mis kutsuvad tegutsema kiiresti ja kindlas suunas.
Pensioniteemad ei jõua inimeseni alati rahulikus ja kaalumist soodustavas olukorras. Vahel ilmuvad need vestlusse ootamatult, möödaminnes, tugeva veenmise ja valmis vastustega. Argumendid võivad olla korrektsed ja lubadused hoolikalt sõnastatud. Kuid see ei tähenda automaatselt, et otsus sünnib kogujale parimast võimalikust lähtekohast.
Valikut on, aga kuidas valida?
Teise pensionisamba loomine oli riigi teadlik otsus suunata inimesi oma tuleviku peale mõtlema ja selleks raha koguma. Maksueelsest palgast kogutav 2% ning sellele sotsiaalmaksust lisanduv 4% on aja jooksul kasvanud märkimisväärseks varaks inimeste pensionikontodel. Kuigi süsteem on muutunud vabamaks, on sellesse loodud ka uusi võimalusi – näiteks tõsta omaosalust.
Praegu on turul piisavalt valikuvõimalusi, et leida endale sobiv pensionifond – olgu selleks suurema aktsiaosakaaluga fond, aktiivselt juhitud elutsüklifond või konservatiivsem võlakirjafond. Valikuvõimalus on hea. Küsimus on aga selles, kuidas valida.
Kas ainult tasu ja minevikutootlus on piisavad argumendid? Ja milline minevik on see õige, mida tootluse puhul vaadata? Pikaajalise kogumise puhul ei määra otsuse kvaliteeti üksnes see, mis number paistab täna kõige parem, vaid ka see, kas valitud lahendus sobib inimese riskitaluvuse, kogumisperioodi ja eesmärkidega.
Kelle huvides nõu antakse?
Siin muutub oluliseks ka see, kelle käest ja mida küsida. Milline nõustaja on päriselt minu poolt, mitte eelkõige omakasu peal väljas? Iga müügimees tahab ju kiita oma toodet. Kuigi fondivalik on lai, puudub paljudel sageli selge arusaam, mille järgi eristada head nõu hästi üles ehitatud müügijutust.
Investeerimistooteid reguleeritakse erinevalt. Teatud nõustajatel peab olema litsents, neil tuleb sooritada eksameid ja nende tasustamisele on seatud piirangud. Seda kõike selleks, et vähendada kiusatust klienti enda huvides mõjutada. Pensionitoodete puhul ei pruugi kõik aga üheselt tajuda, millal on tegu neutraalse selgituse ja millal soovitusega, mis lähtub vaid müügihuvidest.
Nii võibki juhtuda, et varrukast sikutav müügimees mõtleb eelkõige oma tulemustasule ja seab argumendid vastavalt sellele ritta – nii, et kõik oleks juriidiliselt korrektne, kuid mitte tingimata kliendi huvidest lähtuv.
Usaldus ei teki sõnumist, vaid praktikast
Pikaajaline kliendisuhe saab põhineda vaid usaldusel, mis tuleb välja teenida. See tähendab järjepidevat tõestust, et klient on kõige olulisem ning talle pakutavad lahendused lähtuvad tema heaolust.
Regulatsioonid on vaid üks raamistik. Sama palju mõjutab praktikat see, milliseid standardeid seab iga ettevõte ise ja kui palju pingutatakse selle nimel, et teenus oleks professionaalne, nõustajad kompetentsed ning tagasisidet võetaks päriselt arvesse.
Oluline ei ole ainult sõlmitud lepingute arv, vaid ka see, kas inimene mõistab oma otsust ja selle tagajärgi. Kas talle anti aega mõelda? Kas ta sai küsida? Kas ta tundis, et teda kuulati? Just vastused neile küsimustele näitavad teenuse tegelikku kvaliteeti.
Pikka otsust ei tasu teha käigu pealt
Kui mõelda elu oluliste otsuste peale, näiteks sellele, millist eriala õppida ja kuhu kodu osta, siis üldjuhul ei tehta neid möödaminnes ning võetakse aeg mõtlemiseks ja kaalumiseks. Sama peaks kehtima ka pensionifondi valiku puhul. See ei ole otsus, mida langetada kiirustades, esimese veenva lause või emotsionaalse üleskutse peale.
Märts on hea aeg vaadata üle oma investeeringud ja senised otsused. Kas pensioniraha koguneb piisava tempoga ja sulle sobivas fondis? Kui sa ei ole kindel, küsi nõu. Aga nõu küsides tasub mõelda, kas nõu andja on päriselt sinu poolel ja kas tema motiivid on sulle selged.
