Kas Eesti investoritel on vaja Tallinna Börsi?
Eesti investoritel, kes omavad Tallinna Börsi väärtpabereid, on tekkinud olukord, kus neil on üha raskem leida lugemiseks oma portfellis või jälgimisnimekirjas olevate aktsiate analüüse. Mitte vähem oluline pole antud probleemküsimus ka kohalike juba börsil olevate või börsi poole püüdlevate Eesti ettevõtete jaoks, kellel on aina raskem saada oma aktsionäride ringi tugevaid (välis)investoreid, kui nende aktsiate kohta analüüsi ei kirjutata või see pole enam kättesaadav.
Kas kohalikud investorid ei vaata Tallinna Börsi poole?
Näiteks teatas LHV pank otsusest lõpetada Balti analüüsid, põhjendades taolist käiku sellega, et Eesti investeerimiskogukonna fookus olevat liikunud eeskätt laiapõhjalistele indeksfondidele ning Balti aktsiatesse investeeritakse märksa vähem.
Indeksfondide populaarsuse kasv meie investeerimismaastikul on toimunud juba viimased 20 aastat ning jätkub ka edaspidi. See pole aga seni tähendanud, ega käinud käsikäes meie enda koduturu ja Eesti ettevõtetesse investeerimise populaarsuse vähenemisega.
Kuigi viimased aastad on Tallinna Börs ja koduturul toimetavad investorid tõepoolest olnud vähem aktiivsed, kui mõned aastad tagasi pensioniraha börsile jõudmise ootuses või Enefit Greeni IPO ajal, siis investeerib täna jätkuvalt üle 100 tuhande kohalikku Eesti investori kodubörsi väärtpaberitesse. Ja seda peale Enefit Greeni lahkumist börsilt. Seda on kaks korda rohkem kui viis aastat tagasi ja neli korda rohkem võrreldes Tallinna Sadama IPO eelse 2017. aastaga. Eesti investor usub jätkuvalt koduturul toimetavatesse ettevõtjatesse, isegi kui ta investeerib ka kodubörsist kaugemale.
Tallinna Börs lõppu on vara ette ennustada
Aastatel 2010-2018 oli Tallinna Börs madalseisus ning börsile jõudsid üksikud börsiettevõtted, mille osas oli kohalike investorite huvi väga piiratud. Investorite pilgud olid siis suunatud ennekõike välisbörsidele.
Reisides sel ajal mööda Euroopat esemärgiga tuua meie koduturule tugevaid uusi välisinvestoreid, pean tunnistama, et see oli väga keeruline ülesanne – Tallinna börs ja seal noteeritud ettevõtete kauplemiskäibed jäid enamikele tugevate välisinvestoritele liiga väikseks.
Aga see eeltöö tasus ära aastal 2018, kui nägime Tallinna Sadama IPO ajal nii kohaliku investorkogukonna ärkamist kui ka uusi välisinvestoreid meie börsil. Ootamine oli sel ajal väga pikk – ligi 8 aastat vaikeelu koduturul – aga taastumine jällegi selle võrra erilisem.
Eraldi tasub märkimist, et kui välismaa IPOde puhul ei ole kombeks jaeinvestoritega aktsiaid pakkumise ajal jagada ja neil on tavapäraselt võimalik alles eduka IPO puhul need kõrgema hinnaga juba börsilt osta, siis meie enda koduturu suuremad avalikud pakkumised, nagu Tallinna Sadama või Enefit Greeni IPO, näitasid, et vaatamata kiirelt tekkinud kasumile hoiavad kohalikud investoreid neid aktsiaid väga kindlameelselt edasi. Eesti inimeste usk koduturu ettevõtetesse on ka maailma mõistes eriline.
Analüüsi vajalikkusest
Hästi toimivale börsile on vajalik nii laiapõhjaline kohalik investorkogukond kui ka tugevad välisinvestorid. Välisinvestorid ei investeeri, kui neil ei ole võimalike saada erinevate teenuseosutajate, ajalooliselt peamiselt pankade, kirjutatud põhjalikku analüüsi selle börsi ettevõtete kohta.
Nende analüüside autorid hoiavad üleval dialoogi ja teadlikkust meie börsiettevõtete käekäigu kohta meedias ning meie kohalike jaeinvestorite hulgas. Samuti on vähemalt Swedbanki aktsiaanalüüsi kokkuvõtted tasuta kättesaadavad ja lugemiseks avalikud, mis omakorda aitab toetada huvi Eesti börsiettevõtete vastu, võimaldab neil lihtsamalt kaasata kapitali kohalikult turult ning kasvada just kohalike investorite abiga.
Analüüsi puhul keskendutakse tihti hinnasihile ja soovitusele, aga suurem väärtus on olnud alati analüütiku eeldused – milliseid riske ja võimalusi nähakse. Professionaalselt tehtud analüüs kasvatab teadlikkust ja annab hea aluse investoritel arutada ja võrrelda seda oma investeerimisteesiga. Dialoog, mis muidu oleks palju piiratum või jääks üldse olemata.
Tallinna Börsi taastumine
Tuleb nentida, et investorite jaoks on aktsiaanalüüsi pakkujaid ja sellega ühes ka eksperte, kes aitavad teadlikkust meie koduturu ettevõtete käekäigu osas tõsta, jäänud aastatega vähemaks. Vähenenud on ka aktiivsus Tallinna börsil, kuid see pole midagi, mida me poleks oma väikesel koduturul varem näinud.
Olen kindel, et näeme peagi järjekordset aktiivsuse kasvu Tallinna Börsil ning võib-olla räägime sõpradega ühel hetkel mitte taaskord põnevast AI ettevõttest USA turul, vaid vanast heast koduturu uuest või juba börsil aastakümneid olnud aktsiast. Olgu lõpetuseks öeldud, et Nasdaq Tallinn on Ameerika tuntuimat S&P 500 indeksit tootluse poolest löönud alates meie koduturu sünnist, aastal 1996. Seda on hea meeles pidada.
Artikli autor Andres Suimets on Swedbanki privaatpanganduse juht.
Käesolevat teavet ei tohi käsitleda investeerimissoovituse või -nõustamisena ega kutsena osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid. Investeeringu väärtus võib ajas nii kasvada kui ka kahaneda. Mineviku tootlus ei viita sarnasele tootlusele tulevikus.
