Tööle liikumise jalajälje mõõtmine aitab harjumusi muuta

Ettevõtte ESG ehk jätkusuutliku ettevõtluse mõjude mõõtmine, hindamine ja eesmärgistamine on jätkusuutlikkuse strateegia loomisel ühed esimesed sammud. Kuigi paljud ettevõtted alustavad oma kestlikkuse teekonda igapäevase kontoritegevusega, tuleks tegelikku mõju hinnata eelkõige äritegevuse vaates. Siiski ei tasu alahinnata ettevõttesisese jätkusuutliku mõtteviisi edendamise mõju töötajate valikutele ja selle kaudu ka nende igapäevases töös.

Panga põhiäri on finantsteenuste pakkumine ning meie peamine ESG mõju avaldub selles, millised on meie äriotsused: milliseid projekte finantseerime ja millistest loobume. Selleks, et teha tarku otsuseid, on vaja teadlikke töötajaid. Eestis töötab Swedbankis üle 2700 inimese ning teame, et ESG parimatest praktikatest lähtuvaid otsuseid teevad inimesed, mitte masinad. Seega võib keskkonnasõbraliku kontori printsiip ja ESG temaatikat fookuses hoidev töökeskkond aidata igaühel paremini mõista nii enda kui ka oma otsuste mõju jätkusuutlikuma tuleviku loomisele.

Rohelise kontori printsiip aitab tuua jätkusuutlikku mõtteviisi ettevõtte kultuuri. Ettevõtte süsinikujalajälje üks osa on ka kontoritegevusest tulenevad emissioonid, kuhu alla liigitub ka töötajate tööle ja koju liikumise mõju hindamine. Millega töötaja punktist A punkti B liigub ning kui palju tekib selle tõttu süsinikuheitmeid? See teema enamiku ettevõtete tegevuskavadesse veel ei mahu, kuid meie võtsime selle luubi alla umbes aasta tagasi.

Tausta uurides selgus, et need ettevõtted, kes mingil moel töötajate liikumisega seotud keskkonnamõjusid kaardistavad, teevad seda kord aastas küsimustikuga, kus töötaja ise hindab, millise transpordivahendiga ja millist kilometraaži ta keskmiselt tööle-koju liikudes läbib. Kuigi selline lähenemine on pigem hinnanguline, katab see esmase infovajaduse ning on hea algatus.

Meie uuringul oli aga mitu eesmärki: töötajate liikumise süsinikujalajälje mõõtmine, liikumisviisi mõju teadvustamine ning võimalik harjumuste mõjutamine ja koguni muutmine. Mõte oli ambitsioonikas, kuid juba juhtgrupi peal katsetamine andis aimu, et muutuseks on potentsiaali.

Häkatonist lahenduseni

Aasta tagasi korraldasime töötajatele ESG häkatoni, mille üks väljakutsetest oli leida parim lahendus töötajate liikumise jalajälje mõõtmiseks ja harjumuste mõjutamiseks. Häkatoni tulemusena sündis otsus varustada meie töökohtade majasisesed liikumisteed iPadidega, kus töötaja saaks märkida, millega ja kui kaugelt ta tööle tuli. Vastutasuks näitasime töötajale kollektiivseid keskmisi tulemusi ja motiveerisime sõnumitega, et ta teeks järgmisel korral keskkonnasäästlikuma valiku. Tehnilise lahendusega aitas meid NetGroup, kelle arendustunnid olid häkatoni eriauhind.

Peagi ristusid meie teed aga Dottylandiga – äpil põhineva lahendusega, mis mõõdab automaatselt töötaja liikumist kontori ja kodu vahel. See ei nõua töötajalt suurt panust ega sekkumist, küll aga pakub rõõmu ja motivatsiooni teha paremaid otsuseid. „Dottylandi platvorm on mõeldud kasutamiseks ettevõtetele, kes tegelevad oma tegevuse jalajälje kaardistamisega ja soovivad juba praegu korraldada oma tegevust uuel moel, mis vastab tulevikukeskkonnale ja -ootustele,“ rääkis Dottylandi kaasasutaja Ketly Freirik. „Teisalt võimaldab see töötajaid jätkusuutlikkuse teemadesse kaasata, et ühtse tiimina jalajälje vähendamise suunas pingutusi teha,“ lisas ta.

2024. aasta alguses alustasimegi Swedbankis Dottylandi katseprojekti, mille eesmärk oli koguda nelja kuu jooksul kokku vähemalt 100 kasutaja liikumisega seotud andmed. Äpi laadis alla 131 meie töötajat.

Kuna olime lahenduse esimesed kasutajad, saime pakkuda Dottylandile omalt poolt võimalike vigade tuvastamist ning jagada kasutamise kohta tagasisidet. Algfaasis projekti sisenemine on hea võimalus toetada uuenduslike lahenduste valmimist.

„Swedbankiga tehtud piloot oli meile tohutult väärtuslik ja vajalik kogemus lahenduse esimeseks suuremaks testimiseks,“ rääkis Freirik. „Suure ja tuntud ettevõttega piloteerimisel on mitu head efekti. Esiteks peab kõvasti pingutama, et õnnestuda. See paneb positiivse surve peale. Teiseks annab katseprojekt palju väärtuslikku tagasisidet. Kolmandaks, õnnestumise korral on meil võimalus pakkuda lahendust juba täies ulatuses. Ja neljandaks, meil on oluliselt lihtsam järgmisi kliente saada, kui kõrge profiiliga ettevõte on seda juba kasutanud,“ hindas ta katseprojekti.

Siiski kinnitas ta, et Dottylandil on veel arenguruumi. „Tahame saada terviklikuks platvormiks, mis katab töötajate liikumisega seotud vajadused: jalajälje mõõtmine ja vähendamine, liikumisega seotud kulude kompenseerimine ja töötajate premeerimine, parkimiskohtade korraldamine, carpooling, organiseeritud transport ja palju muud,“ rääkis ta.

Katseprojekt saab aga õnnestuda, kui katsealused on piisavalt aktiivsed. Kuigi tööandja võimaldab meil ka kodukontorit, eelistab enam kui pool swedpankuritest töötada kontoris. Dottylandi projekti puhul oli rõõmustav, et Swedbanki töötajate huvi püsis nädalast nädalasse. See on äppide puhul oluline mõõdik – keskmiselt 60–70% aktiivseid kasutajaid nädalas on erakordselt hea tulemus. Lisaks võttis meie projektist eeskuju Leedu Swedbank ja nii saame peagi teha riikidevahelist võrdlust. Üks on aga kindel – iga väike samm ja keskkonnasäästlikum valik loeb ja on oluline, sest muutus algab meist endist.