Keskkond ja kukkur käsikäes: 18 keskkonnasõbralikku äriideed

“Keskkonna kolmapäev: keskkond ja kukkur käsikäes” artiklisari tutvustab viise, kuidas säästa nii raha kui ka keskkonda.

28.mail avaldas Euroopa Komisjon pressiteate, kus kuulutas plaani kehtestada kogu Euroopa Liidus rangemad reeglid ühekordsele plastikule. Plastik moodustab nimelt 85% mereprügist ning ennustatakse, et 2050. aastaks on meres rohkem plastikut kui kalu. Mikroplastik vees ja õhus jõuab meie toidulauale ja kopsudesse. Plastikuga võitlemine on võimalus luua innovaatilisi, konkurentsivõimelisi, jätkusuutlikke lahendusi ning uusi töökohti. Pakendivabalt osteldes olen märganud mitmeid probleemseid kohti, mida nutikamate alternatiividega lahendada võiks. Nagu vanasõna ütleb, siis kus viga näed laita, seal tule ja aita.

1. Korduvkasutatavad puu- ja juurvilja kotid

Suuremates kauplustes müüakse ainult polüestrist puu- ja juurviljakotte. Nendega lahtiselt kaerahelveste ostmine ei ole väga mugav, kuna kaeratolm tuleb kotikestest läbi. Praegu on üks alternatiividest Poko kotike. Kui polüestrist kott aga enam parandatav ei ole, tuleb see ikkagi prügikasti visata. Siin on kaks lahendust. Üks lahendus on taaskasutatud riidest tehtud kotikesed, mis on oma jalajälje poolest keskkonnasõbralikumad. Riie võiks olla kas linane või vana kardinariie. Taolisi imeilusaid taaskasutatud riidest kotte teeb praegu näiteks Mari Upcycle Studio, kuid ta ei tee seda piisavalt suurelt. Teine variant on komposteeritavad kotid. Tšehhis kohtusin ühe konverentsi paneeldiskussioonil naisega, kes valmistab komposteeritavaid Frusacke. Meil on vaja kedagi, kes läheks oma kottidega kõikidesse Rimidesse, Selveritesse, Coopi kauplustesse, Biomarketitesse ja Mahemarketitesse. Nimelt, juba selle aasta 31. detsembrist tuleb tarbijatel õhukeste kilekottide kasutamise eest raha maksma hakata.

2. Korduvkasutatav majapidamispaber

Minu kodus on nii palju esivanematelt päritut, et mina kasutan koristamisel lihtsalt vanu köögirätikuid või hullemal juhul kaltse. Need on mul klaasanumas rulli keeratuna. Stiilsem variant on korduvkasutatav majapidamispaber, mille inglisekeelse valmistamisõpetuse leiad siit. Tegu on mustriga lappidega, mis on üksteise külge trukkidega kinnitatud, kokku rullitud ja hoidiku külge pandud. Need on täpselt sama mugavad nagu tavaline majapidamispaber, kuid neid tuleb lihtsalt pesta. Kui üks suur rull maksab 2,75€, siis käsitsi valmistatud korduvkasutatav rull võiks maksta näiteks 15-20€. Pikemas perspektiivis säästab sellega kõvasti raha.

3. Puidust luhvlid ehk lusikas-kahvlid

Eesti õpilasfirma Edible plaanib teha söödavaid ja komposteeritavaid lusikaid, mida pakkuda erinevates kiirtoidukohtades. Puidust luhvleid peab hetkel otsima spetsiaalsetest matkapoodidest, kuid miks ei võiks need olla müügil tavalises toidupoes? Ideaalis võiks need olla valmistatud bambusest, mis kasvab kiiresti.

4. Kohalik taimne piim ja jogurt klaaspudelis

Praegu domineerib Eesti turul taimsete piimade ja jogurtitega Alpro. Kui üldiselt olen pakendivaba, siis ostan veel nende piima, kuni ise taimse piima kiiresti valmistamise käppa saan. Alpro piima pluss on minu jaoks see, et keegi teine on mõelnud, millised toidulisandid seal sees peaks olema. Omatehtud amatöörpiima ma neid ei lisa. Alpro tooted on väga maitsvad, kuid neid müüakse plastpakendis ja need tulevad välismaalt. Saatsin neile ettepaneku müüa piima klaasanumates. Siin on aga võimalus väiksematel tegijatel kärmelt turule tulla. Heaks vahendajaks võiks olla end suurepäraselt turundav toidukuller FreshGo.

5. Kompostivedu jalgratastel

Kõigil pole ligipääsu mugavale biojäätmete veole. Lahendus võiks olla jalgratastel kompostivedu Compost Pedallers eeskujul.

6. Ise paberi valmistamise raam

Üritasin eelmisel aastal leida sobivat paberi valmistamise raami ning lõpuks sobivaid materjale selle valmistamiseks. Ajakulu oli lõpuks nii suur, et jätsin asja katki. Oleks tore, kui selliseid raame oleks võimalik soetada kunstipoodidest või laatadelt. Raamiga saaks müüa juhist, kuidas paberit valmistada.

7. Mesilasvahast toidumähikud

Mesilasvahast toidumähikuid on lihtne ise teha. Mina panin lihtsalt ühe riideriba mesilasvahaga ahju ja asi ants. Nullkulu.ee blogist leiab juhendi, kus on asjaga natuke põhjalikumalt tegeletud. Igaüks ei viitsi ise teha, aga osta viitsitakse küll. Soovitatav on sellise tootega minna pigem laadale ja suurematesse poodidesse, kui jääda vaid e-poe tasandile. Mesilasvahast toidumähikuga saab kodus toitu säilitada, aga sellega võiks ju proovida ka wrape osta. Toorjuustusõõriku ostmine sellega turult igatahes õnnestus.

8. Keskkonnasõbralikult pakendatud või uuesti täidetav kosmeetika

Hetkel saab Zao loodussõbralikke, korduvalt täidetavaid ja bambuses müüdavaid kosmeetikatooteid soetada vaid Tartust ühest konkreetsest ilusalongist. Marju Mahekosmeetika pakub võimalust hakata nende toodete edasimüüjaks. Kontakti leiad siit. Siiski, Zao ripsmedušše tuleb uuesti täita plastikusse pakendatud sisuga. Vajaksime Eestis kedagi, kes müüb sarnaseid ripsmedušše nagu Clean Faced Cosmetics. Tooted on pakendatud klaasist purgikesse ning neid pannakse peale eraldi harjakesega.

9. Keskkonnasõbralikud ettevõtete meened

Ettevõtted annavad tihtipeale kaasa erinevaid meeneid. Kui palju on mul vaja plastmassist ühekordseid pastakaid, võtmehoidjaid ja plastmassist tassialuseid? Alternatiivid, mida praegused meenete tootjad pakuvad, on keskkonnale ja otstarbekusele mõeldes väga nirud. Meil on vaja ettevõtet, kes toodab näiteks bränditud bambusluhvleid, puidust tassialuseid, taaskasutatud materjalidest valmistatud pliiatseid, seepe, tahket dušigeeli, šampooni, palsamit, säileriiet, puu- ja juurviljakotte või snäkke keskkonnasõbralikes pakendites. Asjad võiks mitte saada kolaks meie kodus, vaid olla päriselt tarvilikud ja mõttekad.

10. Tuunitud teise ringi riided

Taaskasutatud kangastest valmistavad Eestis rõivaid Reet Aus ja Kalamaja printsess. Story of Afterlife kasutab kampsunites vanade kampsunite tükke. Tegu on väga kihvtide brändidega! Minu hinnangul vajab aga teise ringi riiete turg üldiselt suuremat populariseerimist. Vahel vajab mõni kleit või pluus kõigest väikest muutust või näitamist uues valguses. Taaskasutuspoed vajavad mainekujundust, kus nad ei ole lihtsalt riietest pungil laod. Minu unistuste taaskasutuspoes on nähtud tõeliselt vaeva, et mannekeenid vingelt riidesse panna. Regulaarselt ilmub nende sotsiaalmeedias soovitusi, mida kanda. Poest leiab ka juhiseid, mis peaks kuuluma kapselgarderoobi ning kuidas asju kokku sobitada. See on koht, kuhu tulevad stilistid ja kus toimuvad ägedad moesündmused, arutelu- ja filmiõhtud.

11. Kauni disainiga kingakarbid

Pakendite disaini puhul peaks üldiselt mõtlema rohkem sellele, kuidas nende elu võiks jätkuda ning mis võiks olla nende järgmine funktsioon. Nt Marie Kondo soovitab kodu korrastamiseks mitte soetada korrastustooteid, vaid kasutada vanu kingakarpe. Kingakarpide disain võiks poes juba olla selline, et see sobiks kellegi riiulisse riideid või muud hoiustama.

12. Puude istutamine ökoloogilise jalajälje kompenseerimiseks

Eesti õpilasfirma Roheline Jälg võitis 2009. aastal Euroopa õpilasfirmade võistlusel esikoha. Inimesel oli võimalik enda ökoloogiline jalajälg vastava kalkulaatoriga välja arvutada. Kalkulaator ütles, mitu puud peaks inimene selle neutraliseerimiseks aastas istutama. Seejärel pakuti puude istutamise teenust. Tunnen sellest teenusest puudust, kuna sooviksin enda Amsterdami reisi kompenseerida 21 puu istutamisega, kuid ei tea, kust saada istikuid, kuhu ma üldse puid istutada tohin jne. Selline info võiks mulle olla lihtsasti ligipääsetav.

13. “Tee ise” koolitused

Puhtalt käsitööst huvitatud inimeste grupis “Käsitöö” on 34 138 liiget ja koolituste postitused on lubatud. Facebooki grupi “Pakendivaba poodlemine” liikmeskond on minu hinnangul viimase poole aasta jooksul pea kahekordistunud. Need on inimesed, kes on kursis nullkulu põhimõtetega ja on huvitatud asjade ise tegemise õppimisest: nt kodukeemia, kosmeetika ja muu taoline. Siin on palju võimalusi õpetada inimestele midagi asjalikku, kasulikku, rahakoti- ja keskkonnasõbralikku.

14. Pastast kõrred

Metallist kõrred on hetkel kallid, paberkõrred võivad joogis pehmeks minna ning klaas ohtlikult puruneda. Hea ühekordse kõrre variant on pastast kõrs. Kiire Google otsinguga leidsin andmeid vaid USA-s pastakõrsi tootvatest ettevõtetest, kuid Eestisse oleks samuti midagi taolist üpris lihtne üle tuua.

15. Pleegitamata tualettpaber paberis

Pleegitamata normaalsuuruses pakendivaba või paberisse pakendatud tualettpaberi leidmine on paras peavalu. Kõike müüakse plastikus. Who gives a crap valmistab oma tualettpaberi keskkonnasõbralikest materjalidest ning annetab 50% tuludest heategevuseks. 40%-l maailmast pole ligipääsu tualettidele ning see firma aitab neid ehitada. Iga aasta sureb 289 000 last kõhulahtisusega seotud haigustesse kehvade hügieentingimuste tõttu. Tooted on pakendatud paberisse. Tooteid saab tellida ka hulgi. Seda toodet võiks kas Eestisse suuremal hulgal tuua või ise valmistama hakata.

16. Rohekonsultant

Olen vahepeal mõelnud, et isegi ökopoed ei suuda keskkonnasõbralikult elada soovivate inimeste vajadustele praegu piisavalt hästi vastata. Näen palju paremaid alternatiive, mis võiksid nende tootevalikus olla. Ökopoes käimine võiks olla lihtne võimalus saada kõik kõige parem. Selliseid poode võiks aidata n-ö rohekonsultant, kes kaardistab näiteks nullkuluga elavate inimeste vajadused ning püüab leida neile parimad eetilised ja keskkonnasõbralikud tooted. Veel, ökopoed peaksid kasutama oma turunduses jõudsamalt võimalust levitada infot toodete tervikliku ringi kohta. Kas keskkond ikka võidab, kui ostan pakendivabalt suurest kanistrist nõudepesuvahendit, kui 10 sama kogust sisaldavat nõudepesuvahendipudelit on materjali poolest kergemad? Mina hindan ettevõtete puhul just ausust ja võimekust erinevate tahkude üle arutleda.

17. Toidu raiskamise vähendamisega tegelevad ettevõtted

Meil on Eestis suurepärane ettevõte Toidupank, kelle tegevus on äärmiselt tänuväärt. Siiski, olles teadlik sellest, mis kõik jõuab meie toidupoodide prügikastidesse, on olukord väga nukker. Minu andmetel viskavad poed peamiselt nädalavahetustel ikkagi meeletus koguses toitu ära. Üks prügisukelduja kirjeldas mulle, kuidas poe töötajad rebivad suure pähklikoti katki olmeprügisse, kuigi võiks sisu panna bioprügisse. Asjad rebitakse lõhki, et prügisukeldujad neid kätte ei saaks. Prügikastis on isegi “parim enne” tooteid, mida oleks täiesti võimalik veel soodsalt müüa. Siin saame eeskuju võtta Taanist, kus müüakse aegunud (parim enne) tooteid eraldi kaupluses. Kindlasti on siin tööd ka rohekonsultandil, kes saab võtta üle head ideed välismaalt ja toetada nendega praeguste kaupluste tegevust.

18. Veel tooteid, mida on raske leida

Tavapoodidest on raske leida paberisse pakitud seepe, bambushambaharju, alumiiniumis hambapastat või klaasanumas hambapastatablette, komposteeritavat nätsu. Vahepeal tarvitan ka energiajooke, kuid päriselt head ja efektiivset mahe matcha energiajooki (Ra Life) tavapoest ei leia. Kui soovid näha, millised probleemid vajaksid keskkonnasõbralikku ettevõtlikku lahendust, siis proovi natuke aega elada nullkulu (zero waste) põhimõtete järgi. See aitab sul näha, millest peaks keelduma, mille kasutamist saab vähendada, mida korduvkasutada, taaskasutada ja komposteerida. Esiteks õpetab see sulle, mida on inimesel päriselt vaja. Teiseks, näed, millised tarbimisvalikud on loodusele head. Kolmandaks, mõtled toodete edasisele saatusele. Toote eluea terviklikuma (ärme loo illusioone, kõike on keeruline näha) pildi nägemine aitab luua paremaid tooteid.