4 võimalust, kuidas leevendada IT-arendajate puudust
Aasta-aastalt on süvenenud Eesti vajadus oskustega IT-valdkonna spetsialistide järele. Palgatase ja töötingimused on IT-valdkonnas on väga head, kuid pole inimesi – tarkvarainsenere, arendajaid, programmeerijaid, kellele neid hüvesid pakkuda. Möödunud nädalal Tartus toimunud ärifestivali sTARTUp Day paneeldiskussioonis arutlesid võimalike põhjuste üle Swedbanki Group Business Intelligence juht Rait Randrüüt, Veriffi arendusjuht ja kokku kolme ükssarvik-ettevõtte kogemusega Tiit Paananen, riigikogu liige ning endine ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister Andres Sutt ning kood/Jõhvi kaasjuht Karin Künnapas.
1. Teeme omavahel koostööd!
Mitu panelisti leidis, et palju head tööd on Eestis arendajate hulga suurendamiseks juba ära tehtud, kuid paraku on raske nõudlusele järgi jõuda. „Hiljutine uuring näitab, et meil on ikka puudu 8000 inimest, kes oskaks koodi kirjutada,“ ütles Künnapas. „Meil on vaja neid rohkem õpetada.“ Siinkohal ei leia Künnapas, et kogu vastutus peaks langema riigile. „Need, kellel on probleem, peavad selle lahendama,“ ütles Künnapas ning tõi hea näitena välja kood/Jõhvi, kus arendajate puudus pani erasektori tegutsema ning uuele algatusele saadi ka riigipoolne toetus. Sutt nõustus, et meil on palju talente, kuid sellest ei piisa ning erasektor peab initsiatiivi näitama. „ Lisaks kood/Jõhvile loodi Viljandis ka Cleveroni Akadeemia, kus koolitatakse insenere,“ tõi Sutt veel ühe näite. Selliseid edulugusid on tema sõnul rohkem vaja.
2. (Ümber)õpe paindlikumaks
Lisaks vajadusele mõelda välja uusi initsiatiive, kuidas inimesi rohkem IT-d õppima meelitada, toodi paneeldiskussioonis välja vajadus paindlikkuseks haridusmaastikul. „Peame leidma uusi võimalusi õppimiseks, mis sobiksid ka töötavale pereinimesele,“ ütles Künnapas.
Üheks lahenduseks IT-arendajate nappusele on kindlasti ka ümberõpe. „Me peame koostööd tegema,“ ütles Künnapas. „Meil on õppimas automehhaanikuid, tuletõrjujaid, kes õpivad IT-d. Kõik ei pruugi saada arendajateks, aga hoopis disaineriteks jne. Kui sa tunned koodi, siis sul on nii palju erinevaid erialaseid võimalusi.“
„Paljud ei mõista, et see spekter, mida sa IT-s teha saad, on nii lai,“ ütles Sutt, „ja seda peaks rohkem lahti seletama.“ „Peame vastu võtma talente ka väljaspool piire,“ on Sutt kindel.
3. Toome IT-sse juurde senikasutamata potentsiaali
IT-elukutse ei ole miski, mis sobib justkui poistele rohkem – kuidas aga tüdrukutes rohkem huvi tekitada? Künnapas on seisukohal, et juba varasest kooliajast peaksime andma poistele ja tüdrukutele võrdsed võimalused. „Minu ajal saadeti tüdrukud kooli ajal kokandust õppima, poisid looma ja ehitama. See on siiani nii,“ toob Künnapas välja.
Randrüüdi sõnul on koodikirjutamine sooneutraalne ning ta nõustub, et kõik algab juba lapseeast ning eeskujudest. „On õpetajaid, kes ei oska arvutit kasutada, seega ei oska nad seda õpetada ka lastele. Samas on nii palju huvitavaid asju, mida arvutis teha saab ja arvutisse võikski suhtuda kui vahendisse, mille abil saab luua,“ ütles Randrüüt sTARTUp Day paneeldiskussioonis. „Üle saaks vaadata ka õppemeetodid. 5-7-aastase lapse fantaasia on piiritu – miks mitte korraldada nendele juba varakult häkatone?“
4. IT-haridus trendikaks
Tiit Paananeni sõnul on 90% IT-st kommunikatsioon ja analüütika ning vaid 10% koodikirjutamine.„Eestis on olnud erinevaid populaarseid valdkondi, mida kõik korraga on õppima tahtnud minna,“ ütles Paananen, „näiteks avalik haldus ja ärijuhtimine, suhtekorraldus, juristid – aga kuidas luua nüüd selline trend, et mindaks IT-d õppima?“
Paananen pakkus üheks lahenduseks välja tüdrukutest mõjuisikute kasutamise, kes näitaksid näiteks oma sotsiaalmeedia kanalites, et IT on äge. „Me peaksime tegema asju, mis töötavad ja see on üks nendest, mis võiks töötada. Muutused aga ei juhtu üleöö.“
sTARTUp Day on Baltimaade suurim ärifestival, kus võib kuulata ja kohtuda esinejatega üle kogu maailma. Sel aastal kuuendat korda toimuval ärifestivalil osales üle 3900 osaleja Eestist ja välismaalt. Swedbank on sTARTUp Day kaaskorraldaja.
