Avalehele
Abiks jätkusuutlikkuse teekonna lahtimõtestamisel

Abiks jätkusuutlikkuse teekonna lahtimõtestamisel

Jätkusuutlikkuse eesmärgid, hoonete energiatõhusus, roheline kontor, uued kestlikud tooted, regulatsioonid, võrdne kohtlemine, ringmajandus, tarneahela mõõtmine, finantseeritud emissioonid, kliimaandmed, toetustegevused, veekasutus, kliimamõju, kestlikkusteabe aruandlus, vastavus, riskid.

Kui tead, et Sinu ettevõttes on need mõisted kasutusel. Neid mõõdetakse, analüüsitakse ja nende kohta seatakse eesmärke, siis on ettevõte juba väga õigel teel. Kui aga see loetelu tekitas Sinus alles huvi ning sooviksid nende teemade üle pikemalt diskuteerida, siis Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuhid Maris ja Mihkel arutavad nende ja ka paljude muude teemade üle igapäevaselt. Siin on mõned nende mõttekäigud.

„Vastutustundlik ettevõtlus ja ühiskonda panustamine on meie fookuses olnud juba pikka aega, julgelt üle kümne aasta. Pärast 2015. aasta Pariisi kliimalepet ja seejärel Euroopa Liidu roheleppe sõlmimist on selge, et ühiskonna jätkumiseks on vaja kõigepealt pidurdada kliimamuutuseid. See on väga otsene ülesanne, et saaksime inimkonnana üldse jätkuda,“ sõnab Maris, kes vastutab Swedbankis jätkusuutlikkuse eest. „ESG teemade (keskkond, ühiskond, valitsemistavad) kui poliitikaga hakkasid kohalikud pangad tegelema nelja-viie aasta eest ja tugevam fookus seati neile kaks aastat tagasi. Teadmatust on olnud palju, kuidas mõõta, mida mõõta, kellele raporteerida ja kuidas raporteerida. Nüüdseks on olukord hakanud selginema.“

„Praeguses rohepöörde kontekstis on võimalik lihtsustatult öelda, et liigume erinevates suundades. Ühed otsivad pidevalt, keda liigses ambitsiooni puudumises süüdistada, ja teised tahaksid teada, kellele näpuga näidata, et oleme senini olukorras, kus teadmatust kogu jätkusuutlikkuse valdkonna ees terves Eesti ühiskonnas on nii palju. On ka kolmandad, kes tasakesi tegutsevad ja toimetavad oma parima teadmise juures,“ lisab Mihkel, kes vastutab Swedbankis ettevõtete panganduse ESG valdkonna eest. „Meie aga ei soovi kedagi süüdistada ega kellelegi näpuga näidata, vaid koos klientidega õppida, et puhtama tuleviku suunas liikuda.“

Pangana tajume oma mõju ja vastutust

Swedbank on Eesti üks suuremaid ettevõtteid ja tööandjaid – meil töötab üle 2700 inimese. Suurettevõttena mõistame oma mõju kohalikule kogukonnale. Viimasel ajal on aga suurenenud ootus, et pangad võiksid veel enam ühiskonda tagasi anda. Rohepöörde teekonnal saavadki pangad tulla riigile ja kohalikele ettevõtetele toeks, parendades samas oma ESG poliitikale vastamist. „Meil on loodetavasti ainulaadne võimalus vaadata 2050. aastal tagasi praegusesse ning öelda, et panustasime ja aitasime, olime osa edukast üleminekust energiatõhusale ja säästvale majandusele,“ leiab Maris.

Oma töös läbipaistev ja tõhus pank suudab oma klientidele pakkuda parimat teenust. „Kuigi meie kliendid ei ole sageli ESG teekonnale veel sattunud, on oluline, et nad oleksid teadlikud meie tehtud pingutustest jätkusuutlikkuse edendamisel,“ lisab Mihkel. „Iga tegevus, mis meie ettevõttesse sisse kirjutatakse, peab täitma meie keskkonnaalast ja sotsiaalset eesmärki. Meie eesmärk on seada eeskuju ja inspireerida teisi ettevõtteid, olles osa lahendusest.“ Esialgu saab kas või panustada teadlikkuse suurendamisse, tulles appi näiteks oluliste mõjude mõistmise lahendustega.

„Mittefinantsandmed on juba peaaegu sama olulised kui finantsandmed. Kui aga keskkonnaandmeid juhtida sarnaselt nagu finantsandmeid, siis võib õigete otsuste toel hakata imesid juhtuma,“ selgitab Maris. „Mitmeti mõistmist võib praegu veel olla üsna palju, kuid olukord on ka viimase aasta jooksul oluliselt paranenud. Oleme ka rahaliselt toetanud ettevõtete ESG spetsialistide koolitusi ja näeme selgelt, kuidas turule on tulnud väga teadlikke vastaspooli juurde.“

Panga huvi on portfelli kuuluvate ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime. „Et olla meie asukohast Kesk-Euroopaga võrreldes konkurentsivõimelised, tuleb ettevõtetel vastata tarneahela ootustele. Euroopa Liidu raamistikke jälgides on meie digitaliseeritud ettevõtetel aga tugevam konkurentsieelis kui muul maailmal, kus digitaliseerituse tase veel nii kõrge ei ole,“ märgib Mihkel.

Millised ootused on Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuhtidel tulevikku vaadates? „Rohepöörde kontekstis on võimalusi üheskoos eksida omajagu, kuid veelgi enam on võimalust täppi panna,“ leiab Maris. Ning Mihkel lisab: „2023. aasta on õige aeg endale ESG temaatika ja aruandluskohustus selgeks teha, et vaadata ettepoole teadlikumalt.“

Marise ja Mihkliga võid oma ettevõtte jätkusuutlikkuse teekonda puudutavate küsimuste korral julgelt ühendust võtta

Maris Riim
maris.riim[at]swedbank.ee

Mihkel Tamm
mihkel.tamm[at]swedbank.ee

Märksõnad: Jätkusuutlikkus