“Buum”: mis toimub Eesti ehitusturul? (podcast)
Kuku raadio majandussaates Buum käisid 25. jaanuaril külas Swedbanki ehitusmaterjalide sektorijuht Keijo Kohv ja ehitussektori juht Rene Zibo. Teemaks oli Eesti ehitusturu olukord ja väljakutsed.
Viimased paar aastat võiks Eesti ehitusturgu iseloomustada sõnaga „stabiilsus“. Omal jõul tehtud ehitustööde maht on püsinud aasta-aastalt 1,8-2 miljardit euro juures. Stabiilsus on iseenesest positiivne nähtus – see näitab, et on olemas püsiv tööpõld.
Kraanade meri linna kohal
Kuigi Tallinnas ringi liikudes võib tunduda, et ehitatakse kõikvõimalikesse ja ka võimatuna näivatesse kohtadesse. Numbrite taha vaadates on olukord mõnevõrra komplitseeritum. Kogu ehitusturust annavad eluhooned 20%, mitte-eluhooned 45% ja rajatised 35%. Seega kuigi võib tunduda, et kortermaju kerkib enneolematult palju, siis tegelikult elukondlik ehitus üldist pilti oluliselt ei mõjuta. See, et ehitus käib, on muidugi tore.
Kes ehitavad? Meie kodumaine ehitusturg on üldiselt üsna killustunud. Kümmekond suuremat ettevõtet katavad vaid 50% turust. Samas kui näiteks põhjanaabrite juures Soomes Rootsis katavad 5-6 ettevõtet 80% turust.
Mida tähendavad riigitellimused ehitushindadele?
Mäletame lähiminevikust, kui CO2 kvootide müügist saadud tulu, enam kui 160 miljonit eurot, tuli riigil väga lühikese aja jooksul investeerida. See andis ehitusturul kohe tunda: tõusid hinnad ja pikenesid allhankijate tähtajad.
Infrastruktuuri investeeringud on taas valitsuse prioriteetite hulgas ning see võiks mõjuda täiendava positiivse stiimulina siinsele ehitussektorile ja ehitusmaterjalide tootjatele. Siseriiklik nõudlus on väga oluline kohalikele betooni- ja toorainepõhistele ettevõtetele, kuna näiteks kaubabetooni on kulukas eksportida.
Lähiaastatel on startimas Rail Baltic (Eesti osa maksumus orienteeruvalt 1,3 mld eurot); jätkuvad ehitused olulistel maanteedel nagu Tallinn-Tartu maantee Kose-Mäo lõik (maksumusega ca 170 mln eurot) ning töös on suured hooned nagu Tallinna vangla, nelja ministeeriumi ühishoone (kokku mahuga ca 100 mln eurot). Uus valitsuskoalitsioon on tõstnud fookusesse teede- ja elamuehituse, mis toob lähiaastail kaasa täiendavaid investeeringuid ca 300 miljoni euro ulatuses.
Siiski kätkevad täiendavad potentsiaalsed riigitellimused suhteliselt lühikeses ajaperioodis ka väljakutseid. Seetõttu on nii ettevõtjad kui erialaliidud on väljendanud seisukohti, et riik võiks oma tellimusi planeerida viisil, mis võtab arvesse üldist ehitusturu seisu Eestis: õige hetk saabub siis, kui eratellimuste maht enam ei kasva ja Eesti ettevõtjatel on ressurssi suuremahuliste rajatiste ehitamiseks.
Kuula Buumi saate salvestust siin: http://podcast.kuku.postimees.ee/2017/01/25/buum-2017-01-25/ Lisaks ehitusturule olid saates teemaks Davosis toimunud Maailma majandusfoorumi järelmid. Samuti uuriti, miks Apple tahab saada meediasisu tootjaks ning kuidas sotsiaalsed oskused aitavad tõsta tootmistööliste produktiivsust.
Buum on otse-eetris kolmapäeviti kell 11:00-12:00; kordus kolmapäeviti kell 20:00-21:00
