Et saada, tuleb küsida
Uue äriidee ellu viimine ei peaks jääma aeg-ajalt leviva müüdi lõksu, et väikesed ettevõtted pangast laenu ei saa või kui ka saavad, siis väga konservatiivsetel tingimustel, tugeva tagatise vastu. Üks on aga selge: kui ei küsi, siis tõesti ei saa.
Swedbanki 2024. aasta statistilised andmed näitavad, et laenumahud kasvasid igas segmendis, nii välja antud laenude hulga kui ka laenusummade vallas. Pangad otsivad aktiivselt iga suurusega ettevõtete rahastamise võimalusi, eriti kui äriplaan on elujõuline ja hästi läbi mõeldud. Väikeettevõtjate võimekus laenu saada sõltub palju rohkem ettevalmistusest ja usaldusväärsusest kui ettevõtte suurusest.
Millest alustada?
Intress, omafinantseering, graafiku pikkus, kuumakse, lepingutasu, tagatis – laenuvõtja jaoks tulevad need mõisted küll ühel hetkel mängu, aga seda alles siis, kui laenusoov hakkab võtma konkreetsemat kuju. On mõistetav, et paljud laenu esmataotlejad ei tea, millest alustada, mis dokumente ja andmeid pank vajab ning mida otsust langetades arvestab.
Ettevõtte rahastamist kaaludes huvitab panka suures pildis kolm küsimust: millega ettevõte tegeleb, milleks raha vajab ning kuidas kavatseb raha tagasi maksta. Esimene neist ei peaks olema ülemäära raske vastata. Olgu tegemist tootmis- või teenusettevõttega, tasub esile tuua oma konkurentsieelis ja kliendibaas. Meie praktika näitab, et väikeettevõtte eeliseks on hea teenus või toode, millele lisandub professionaalne kliendisuhtlus ja õige hind. Kui tugevused kirjeldatud, on laenu taotledes jalgealune juba tugevam.
Laenu ei küsita hetkeemotsiooni ajel, seepärast tuleb igal laenusoovijal kirjeldada, milleks ta tegelikult raha vajab. Kas ta soetab uue seadme, toodab rohkem ja kasumlikumalt või soovib osta suurema koguse kaupa, sest saab selle hetkel parema hinnaga? Võimalik, et ettevõte on saanud suure tellimuse ja vajab rahapuhvrit selle täitmiseks. Tihtipeale peitub küsimuse vastuses ka mõte, kuidas laenu tagasi maksta – on see siis konkreetsest tehingust saadud tulu või põhitegevuse kasum.
Investeering või käibevahendid?
Lisaks on oluline läbi mõelda, kas soovitakse finantseerida investeeringut või vajatakse käibevahendeid. Need kaks ei tohi omavahel sassi minna – pikaajaline laen on ikka investeeringuks ja lühiajaline laen käibevahendite finantseerimiseks. Ideaalis võiks lühiajaline käibevahendite finantseerimine käia ühte jalga ettevõtte äritsükliga.
Mõnikord võib tekkida hirm, et äkki ei tasukski nii väikest summat pangast küsida, samas aga puuduvad ka muud võimalused vajalikku raha kokku saada. Seetõttu lükkub nii mõnigi hea idee teadmata tulevikku. Meie andmed näitavad, et väikeettevõtete soovid on just käibevahendite finantseerimise vallas kasvanud. Väikeettevõtete segmendis on keskmise käibelaenu summa 15 000 eurot ja keskmise krediitkaardi limiit 4000 eurot. Investeeringute korral on laenusumma 60 000 euro ringis. Ükski soov ei ole liiga pisike, kui aitab ettevõtjal paremat homset luua.
Kõik on läbi mõeldud, aga puudub tagatis
Panga pakutavad lahendused väikeettevõttele ei eelda tugeva kinnisvara tagatise olemasolu. Pangad teevad koostööd riiklike ja Euroopa Liidu tagatisfondidega, mis aitavad just väikeste ja vähe tegutsenud ettevõtete laenuvõimalusi parandada. Ka Swedbank kasutab väikeettevõtete tagatisena Euroopa Investeerimisfondi garantiiprogramme või kohalike sihtasutuste, näiteks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse või Maaelu Edendamise Sihtasutuse käendusi.
Pank ei otsi ideaalset äri, vaid hästi juhitud riski. Kui ettevõtja suudab oma plaani veenvalt esitleda ja selle teostatavust tõestada, on laenu saamise võimalused väga reaalsed. Küll on ka selge, et ettevõtja, kes laenu küsib, võib seda saada – kes aga ei küsi, jääbki kuulama müüte.
