Ettevõtete jätkusuutlikkust käsitlevad olulisimad EL-i õigusaktid

See peatükk on valminud koostöös Balti riikide juhtiva advokaadibürooga Ellex Raidla.

Nii Eesti kui ka Euroopa Liit on ühinenud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) liikmete poolt 2015. aastal vastu võetud Pariisi kokkuleppega, mille eesmärgiks on võidelda kliimamuutuste vastu. Euroopa Liit ja Eesti on võtnud eesmärgiks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse ning vahe-eesmärgiks on seatud 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitekoguste vähendamine 55 protsendi võrra võrreldes 1990. aasta tasemega.

Kliimaneutraalsele majandusele üleminekuks on EL-i institutsioonid viimastel aastatel tegelenud jätkusuutlikkuspoliitika üldise õigusraamistiku väljatöötamisega. Selle aluseks on Euroopa Komisjoni 2019. aasta teatis „Euroopa roheline kokkulepe“, mis on oma olemuselt poliitiline strateegiadokument, milles sisaldub EL-i majanduse kestlikuks muutmise üldine tegevuskava. Kokkulepe keskendub kliimapoliitikale, puhtale energiale, kestlikule tööstusele, tõhusatele hoonetele, keskkonnasõbralikule transpordile, rohelisele toidutootmisele, saastamise vältimisele, elurikkuse hoidmisele ja mitmetele muudele valdkondadele. Kuigi tegemist ei ole õigusaktiga, mis otseselt ettevõtteid mõjutaks, annab see infot üldistest suundumustest poliitikakujundamises Euroopa Liidu tasandil.

Kokkuleppes sisalduva visiooni elluviimiseks on välja töötatud suur hulk erinevas menetlusetapis olevaid või ka juba vastuvõetud õigusakte. Rohkem infot Euroopa rohelise kokkuleppe raames plaanitud meetmete ja nende staatuse kohta leiab Euroopa Komisjoni teemale pühendatud veebilehelt.

Mitmed tänaseks jõustunud jätkusuutlikkusega seotud õigusaktidest on kohustuslikud eelkõige finantssektorile ja suurettevõttele. Siiski jõuab nende mõju läbi finantseerimistingimuste ja tarneahelate tõenäoliselt peagi ka väiksemate ettevõteteni. Lisaks on kõigil ettevõtetel võimalik reegleid vabatahtlikult kohaldada.

Selles peatükis tutvustame mõningaid õigusakte ja õigusaktide ettepanekuid, mis ettevõtteid juba praegu või lähiaastatel mõjutama hakkavad. Tegemist on üldise ülevaatega ning täpsemate juhiste saamiseks tuleks kindlasti tutvuda konkreetse õigusaktiga. Samuti tuleks arvestada, et valdkond areneb kiirelt.

1. Euroopa Liidu taksonoomia

EL-i taksonoomia on Euroopa kliimaneutraalsele majandusele ülemineku selgroog. See õigusakt klassifitseerib, milliseid majandustegevusi ja investeeringuid loetakse Euroopa Liidus keskkonnasäästlikuks.

Taksonoomia kohaldub finantsturu osalistele nagu portfellivalitsemise teenust pakkuvad investeerimisühingud ja krediidiasutused, alternatiivfondivalitsejad ja investeerimistooteid pakkuvad kindlustusandjad. Samuti kohaldub neile suurettevõtetele, kes peavad ka täna oma raamatupidamise aastaaruande tegevusaruandes kirjeldama oma tegevusega keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid. Selliseks suurettevõteteks on pangad ja kindlustusandjad ning ettevõtted, mille väärtpaberid on börsil noteeritud, millel on aruandeperioodil rohkem kui 500 töötajat ning mille varad kokku ületavad 20 miljonit eurot või mille müügitulu ületab 40 miljonit eurot. Samuti rakendub see kontserni emaettevõtjatele, mis täidavad eelmainitud kriteeriumid konsolideeritud baasil.

Kuigi EL-i taksonoomia väiksematele ja keskmise suurusega ettevõtetele otseselt ei rakendu, tuleb arvestada selle potentsiaalsete kaudsete mõjudega. See tähendab, et isegi kui teie ettevõte EL-i taksonoomia järgi infot avaldama ei pea,  võivad teilt kestlikkusandmeid küsida näiteks finantseerijad või äripartnerid, millel on kohustus avaldada, kuidas ja millises ulatuses on nende majandustegevus vastavalt taksonoomiale jätkusuutlik.

Taksonoomia näeb ette 6 keskkonnaeesmärki

Taksonoomiat täpsustavate tehniliste kriteeriumite väljatöötamisel alustati kahe esimese keskkonnaeesmärgiga ning ülejäänud nelja keskkonnaeesmärgi tehnilised kriteeriumid on veel väljatöötamisel. Ülevaatlik info hetkel kehtivatest kriteeriumitest, mida kasutatakse esimese kahe keskkonnaeesmärgi vaatest tegevuse keskkonnasäästlikkuse hindamiseks ning sellest, milliseid tegevusi erinevates sektorites käsitletakse keskkonnasäästlikuna, on leitav veebilehel EL-i taksonoomia kompass | Euroopa Komisjon (europa.eu).

EL-i taksonoomia eesmärgiks on luua ühtne arusaam, millised majandustegevused on EL-is keskkonnasäästlikud ning tekitada läbi avalikustamiskohustuste suurem läbipaistvus finantssektori ja suurettevõtjate poolt keskkonnaeesmärkidesse panustamise osas. On oluline märkida, et EL-i taksonoomia ei kohusta finantsturuosalisi finantseerima või investeerima üksnes keskkonnasäästlikuks klassifitseerivatesse projektidesse, kuid kohustab finantssektori ettevõtteid hindama ja avalikustama teavet selle kohta, millises ulatuses nende finantstooted ja tegevus taksonoomia keskkonnaeesmärkidesse panustavad. Sama kehtib suurettevõtjate osas, kellele EL-i taksonoomia kohaldub – õigusakt ei kohusta äriliste otsuste tegemisel või ka äripartneri valikul EL-i taksonoomias kriteeriume arvesse võtma. Tulenevalt üldistest arengusuundadest ning ka tarbijate ootustest võib EL-i taksonoomia siiski  potentsiaalselt ka sellistele otsustele mõju omada.

EL-i taksonoomia ning selle rakendusaktid on otsekohalduvad, see tähendab need ei vaja eraldi Eesti õigusesse ülevõtmist ning rakenduvad kõigis EL-i liikmesriikides ühtemoodi. EL-i taksonoomia avalikustamiskohustused jõustuvad järk-järgult alates 1. jaanuarist 2022.

2. Mittefinantsaruandluse direktiiv NFRD

NFRD on juba 2013. aastal vastuvõetud EL-i õigusakt, mis nõuab suurettevõtetelt teatud täiendavate andmete avalikustamist oma tegevuse ning sotsiaal-, keskkonna- ja juhtimisküsimuste haldamise kohta. NFRD nõuded on Eesti õigusesse üle võetud raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seadusega.

NFRD eesmärk oli julgustada ettevõtteid arendama vastutustundlikku äri ja tegutsema läbipaistvamalt, et investoritel, tarbijatel ja muudel huvigruppidel oleks lihtsam hinnata nende mittefinantstulemusi. Kõik ettevõtted, kelle aruanded kuuluvad auditeerimisele, peavad kirjeldama oma tegevuse keskkonna ja sotsiaalseid mõjusid. Detailsem aruandluskohustus rakendub suurettevõtetele ehk ettevõtetele, mis on pangad või kindlustusandjad või millel on börsil noteeritud väärtpaberid, millel on üle 500 töötaja ning mille aruandeaasta varad kokku ületavad 20 miljonit eurot või müügitulu ületab 40 miljonit eurot.

NFRD nõuab muuhulgas info avaldamist järgmistel teemadel:

• tegevused, millega kaasnevad keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud,
• inimressursi juhtimine,
• inimõiguste järgimine,
• korruptsioonivastane võitlus,
• juhtorganite mitmekesisus (vanuse, soo, hariduse ja kutse põhjal).

NFRD alusel info avaldamiseks ei ole hetkel veel üldkasutatavat standardit, on vaid Euroopa Komisjoni mittesiduvad suunised samal teemal. Ettevõtted kasutavad seetõttu mitmesuguseid metoodikaid –  globaalne aruandlusalgatus (GRI), ÜRO ülemaailmne kokkulepe (Global Compact), OECD suunised rahvusvahelistele ettevõtetele ja ISO 26000.

3. Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv (CSRD)

Lähiaastatel asendatakse NFRD uue äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiviga (Corporate Sustainability Reporting Directive, edaspidi CSRD). Muudatuste eesmärk on ühtlustada kestlikkusaruannetes kajastavat infot läbi detailsemate reeglite ning laiendada ettevõtete ringi, millele kestlikkusinfo avaldamise kohustus rakendub. Lisaks peab aruandele tulevikus tegema sõltumatu auditi.

CSRD tulemusena laieneb kestlikkusaruande koostamise kohustus suuremale ringile ettevõtetele:

• „suurettevõtetena“ käsitletakse EL-i ettevõtteid, mis vastavad aruandeperioodil vähemalt kahele järgmisest kolmest tingimustest:
  1) müügitulu üle 40 miljoni euro;
  2) varasid üle 20 miljoni euro;
  3) üle 250 töötaja (varasemalt üle 500 töötaja).
• lisaks suurettevõtetele ka kõikidele ülejäänud ettevõtetele, mille väärtpaberid on börsil noteeritud (v.a mikroettevõtjad).

CSRD ettepaneku kohaselt tuleb kestlikkusaruandes kajastada teavet muuhulgas järgmiste teemade kohta:

• ärimudel ja strateegia, kliimariskide mõju ning investeeringud ärimudeli ja strateegia kliimaneutraalsele majandusele sobivaks muutmisele;
• eesmärgid kasvuhoonegaaside heitmekoguste vähendamiseks, sealhulgas tuleb minimaalselt seada eesmärgid kasvuhoonegaaside heitmekoguste vähendamiseks aastateks 2030 ja 2050;
• jätkusuutlikkusega seotud siseprotseduurid, sh näiteks see, kas juhtide tasustamismudelid on seotud jätkusuutlikkusega;
• ettevõtja enda, tema toodete ja teenuste ning tarneahelatega seotud tegelikud ja potentsiaalsed olulised negatiivsed mõjud.

Börsil noteeritud väärtpaberitega väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE-d) kohalduvad aruandlusnõuded on ka tulevikus võrreldes suurettevõtjatega leebemad. Noteeritud väärtpaberitega mikroettevõtjad ja VKE-d, millel börsil noteeritud väärtpabereid ei ole, CSRD kohaldamisalasse ei kuulu, kuid võivad nõudeid täita vabatahtlikult.

CSRD ettepaneku kohaselt jõustuvad nõuded järk-järgult järgmiselt:

• alates 01.01.2024 algavast majandusaastast ettevõtetele, mis peavad juba praegu avalikustama kestlikkusega seotud infot NFRD alusel;
• alates 01.01.2025 algavast majandusaastast suurettevõtetele uue üleval toodud mõiste järgi;
• alates 01.01.2026 algavast majandusaastast väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE-d), mille väärtpaberid on börsil noteeritud.

CSRD võeti Euroopa Liidu tasandil vastu novembris 2022. Rakendumiseks vajab see Eesti õigusesse ülevõtmist.

Samuti on hetkel  väljatöötamisel jätkusuutlikkuse raporteerimisstandardid, mis näevad ette detailsemad reeglid CSRD kohaselt avalikustatavale infole. Ettevõtted, mille suhtes CSRD rakendub juba 01.01.2024 algavast majandusaastast, võiksid CSRD tulekuks valmistuma hakata juba 2022. aastal ning algatuseks tutvuda jätkusuutlikkuse raporteerimisstandardite projektiga.

4. Kestlikkusaruandlus finantsteenuste sektoris

Investeerimistooteid kättesaadavaks tegevatele finantsturuosalistele ja finantsnõustajatele kehtivad täiendavad läbipaistvusnõuded nii nende enda tegevuse kui ka teatud finantstoodete mõjude osas.

Nõuded on kehtestatud 2021. aastal kehtima hakanud EL-i määrusega, mis käsitleb kestlikkusteabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (SFDR). Finantsturuosalised peavad muuhulgas avalikustama info selle kohta, kuidas nad võtavad jätkusuutlikkusega seotud riske arvesse investeerimisotsuste tegemisel ning kas ja mil moel nad arvestavad investeerimisotsuste võimalikke negatiivseid mõjusid jätkusuutlikkusele.

SFDR loob täiendavat selgust ka selles osas, milliseid finantstooteid võib nimetada keskkonna ja sotsiaalsete eesmärkide täitmisesse panustavateks ning millised tooted võib reklaamida kui jätkusuutlikke investeeringuid tegevaid. Sellistele toodetele kehtestatakse ka nõuded nii lepingueelsele teabe kui ka perioodiliselt kliendile avalikustamisele kuuluva teabe osas. 

5. Muud jätkusuutlikkusega seotud õigusaktid ja algatused

Euroopa rohelise kokkuleppe kui ka 2030. aastaks seatud kasvuhoonegaaside heitekoguste vähendamise vahe-eesmärgi saavutamiseks väljatöötatud paketi „Eesmärk 55“ raames on väljatöötatud mitmeid olulisi ettepanekuid kliima-, energia- ja transpordialaste õigusaktide muutmiseks või kehtestamiseks. Neid on lähemalt kirjeldatud järgnevas materjalis.

Klikitav PDF: jätkusuutlikkuse õigusraamistik