Ettevõtte ühiskondlik mõju
See peatükk on valminud koostöös konsultatsioonifirmaga Sustinere.
Sotsiaalset jätkusuutlikkust saab käsitleda läbi erinevate dimensioonide. Eelmistes peatükkides keskendusime eelkõige töötajate heaolule ja õigustele: töötingimustele ja -keskkonnale, töötaja arenguvõimalustele, kaasamisele, mitmekesisusele ja võrdset kohtlemist puudutavale. Ent ettevõttete mõju on laiem.
Termin ’’huvigrupp’’ viitab grupile, kelle heaolule ja õigustele on ettevõttel oluline mõju või ise kes mõjutavad ettevõtte tegevust/edukust. Käesolevas peatükis keskendume peamiselt kogukonnale kui ühele võimalikule huvigrupile, kuhu kitsamas tähenduses kuuluvad ettevõtte vahetus läheduses olevad kogukonnad (n-ö geograafiline määratlus), aga ka laiemalt kogukonnad, keda ühendavad teatud huvikaitselised eesmärgid (MTÜ-d ja muud vabaühendused).
Väga otseselt saavad ettevõtted anda olulise ühiskondliku panuse, luues sotsiaalselt vastustundlikke tooteid või teenuseid (näiteks Ringo Eco korduspakendite platvorm, koostöötamiskeskus, eakaid ja erivajadustega inimesi ning aitajaid kokkutoov tugikeskkond), aga kaudselt ka laiemalt kogukonna heaolusse panustades (vt näiteks jooksujalanõusid tootva Brooks Running eeskuju). Samas võib ettevõtte mõju kogukonnale olla negatiivne – seeläbi hakkavad huvigrupid omakorda mõjutama ettevõtet ja selle n-ö sotsiaalset tegevusluba (näiteks kohalike vastuseis tuuleparkide rajamisel). Toote ja teenuse vastutuse kohta saab põhjalikumalt lugeda järgmises peatükis.
Sarnaselt keskkonnamõjudele, on oluline ka sotsiaalse jätkusuutlikkuse puhul, et ettevõtted teadvustaksid enda nõrkusi ja tugevusi, sh mõjusid huvigruppidele. Huvigruppide kaasamine on vastutustundliku ärijuhtimise vundament ning on vältimatu ettevõtte negatiivsete mõjude maandamisel või ärahoidmisel, aga ka positiivse ühiskondliku mõju puhul.
Esimene samm kaasamise puhul on olulisemate huvigruppide ning nende jaoks tähtsaimate teemade või murede kaardistamine – see peaks muidugi vastavuses olema ettevõtte tegevusvaldkonnaga. Huvigruppide prioritiseerimisel tasub läbi mõelda, milline on ühe või teise grupi huvi ettevõtte tegevuste vastu ning milline nende mõju ühiskonnas. Eesmärkide seadmine on ka ühiskondlike projektide puhul oluline, sest sihitu tegutsemine võib usalduse ja positiivse tagasiside asemel tuua kriitikat.
Positiivsete muudatuste tagant tõukamiseks ja ühiskondlike väljakutsete adresseerimiseks on mitmeid võimalusi ning ettevõtted saavad panustada nii kohalikesse kui ka globaalsetesse muredesse, olgu selleks kübertuvalisus, õpetajate järelkasv, vaimse tervise probleemid vmt.
Olenemata, kas firma kaasab huvigruppe, et otseselt leevendada enda ettevõtmise mõju või tahetakse kaudselt panustada ühiskonda, peaks ühiskondliku mõju projektidele seadma konkreetse lõppeesmärgi ja selleni jõudmise vahe-eesmärgid koos tähtaegadega – erandiks on ehk ühekordsed annetused või heategevusprojektid. Pikaajaline koostöö organisatsioonidega on hea viis pikaajalise mõju saavutamiseks. Sealjuures on oluline pidevalt monitoorida, milliseid tegevusi ette võetakse, milline on nende mõju eraldiseisvalt ja tervikuna.
Sõltub, millist muutust ja tulemust soovib ettevõte ühiskondliku mõju projektide läbi esile kutsuda. Konkreetsete mõõdikute määratlemine võib teinekord sõltuda projektist või lahendatavast probleemist, eriti sotsiaalse jätkusuutlikkuse puhul. Ent jalgratast pole vaja leiutada – tasub vaadata, kuidas teised ettevõtted oma sotsiaalset ja toetustegevuste mõju mõõdavad. Ühiskondliku mõju juhtimine peaks olema pidev protsess, mitte ühekordne tegevus.
Video: Ühiskondlikust mõjust läbi praktiliste näidete
Kodumaine konsultatsioonifirma Sustinere jälgib iga-aastaselt ESG aruandeid Eesti suurima mõjuga ettevõtetes. 2022. aasta tulemused näitavad, et umbes 23 protsenti vaadeldud firmadest raporteerib ESG teemadel heal tasemel. 2019. aastal oli sama näitaja kõigest 15 protsenti. Sustinere kogemus näitab, et eelkõige on meie ettevõtete jätkusuutlikkuse keskmes keskkondlik mõju ja nende töötajate heaolu, kuid ei märka alati, et nende ühiskondlik mõju on laiaulatuslikum.
Aruannete hindamisel lähtus Sustinere eelmise aasta uuringus 54 erinevast teemast ja hindamiskriteeriumist. Pooled neist olid seotud aruande koostamise kvaliteediga (nt kas on raporteeritud huvigruppide vaadet, tehtud oluliste teemade hindamine, räägitud organisatsiooni ESG struktuurist/juhtimisest). Teine pool kriteeriumitest puudutas konkreetsete ESG mõjuteemade raporteerimist, mis keskenduvad viiele suuremale teemaderingile: läbipaistev/eetiline valitsemine ja juhtimine, töökeskkond, looduskeskkond, kogukond, toote/teenuse vastutus.
Sotsiaalsete teemade puhul on rohkem kajastatud töökeskkonna teemadega seonduvat (nt töötajate rahulolu, ohutus, koolitamine, mitmekesisus, võrdne kohtlemine), samuti toote/teenuse vastutusega seotud teemad (nt ligipääsetavus, kasutusaja ohutus, tervislikkus) neil ettevõtetel, kelle puhul see on asjakohane. Vähem käsitletakse aruannetes laiemalt kogukondadega seonduvaid teemasid (nt toetustegevused, teadlikkuse kasvatamine, tegevuse otsene sotsiaalne mõju jmt).
Kõik sõltub lõppkokkuvõttes ettevõtte tegevusest, millised on selle sotsiaalsed mõjud, tagajärjed. Töökeskkonna osas raporteeritakse tõenäoliselt rohkem, kuna see on läbiv teema kõikides ettevõtetes – kõigil on töötajad, kelle eest tuleb hoolt kanda, et püsida tööjõuturul konkurentsivõimeline. Kogukonna teemad võivad ettevõtete puhul olla väga erinevad, osadel ettevõtetel võib olla suur ühiskondlik mõju, teistel jälle väike või kaudne, raskesti tuvastatav ja seega on loomulik, et koondvaates kajastatakse neid teemasid oma aruannetes vähem.