Leiutajakirg viib varem või hiljem edule
Eesti esimese nutikate ideede prototüüpimist ja arendamist toetava Prototroni rahastu juhina näen pidevalt, kuidas isikliku probleemi jaoks loodud lahendus muutub ühel hetkel edukaks ettevõtluseks. Kõikide nende lugude taga on asutajate pühendumus ning suurima tõenäosusega lapselik loomingulisus, mis lubab vaadata traditsioonilistest lahendustest eemale ja mõelda piiridest kaugemale.
Iga inimene seisab aeg-ajalt silmitsi mõne argise või töökeskkonnas ilmneva probleemiga. Suurem osa meist lepib paratamatusega ja proovib sellest üle olla. Ärksamad aga hakkavad otsima lahendusi, kuidas probleem iseenda jaoks ära lahendada.
Leiutajad ongi kõik inimesed, kes oskavad olemasolevate vahenditega endale vajalikke asju luua või parandada. Need meie igapäevaelu võlurid krutivad erinevatest vidinatest kokku tehnika, mis töötab ja veelgi enam.
Piirideta mõtlemine viib geniaalsuseni
Laste loomingulisus avaldub tihti süsteemide tõlkevigadest – geniaalsed ideed tekivad täiesti eri valdkondade kokkupuutepunktides. Näiteks jõuavad selliste ideedeni lapsed, kes veel ei tunne ühe või teise loodusseaduse, tehnoloogiliste või ühiskondlike seaduste kitsendusi. Aja möödudes õpitakse neid seaduspärasusi tundma ning see paneb tinglikult lapse tegutsemisele raamid.
Parimad õnnestumised, ebaõnnestumised ja katsetused on selleks, et neist õppida. Nii leitakse uutele probleemide seninägematuid lahendusi, mis vastavad tänasele ajastule. Siin mõned tähelepanekud, mida olen Prototroni rahastu juhina teinud.
1. Hea äriidee võib tulla uut moodi lähenemisest
See tähendab, et lahendus ei ole pelgalt tavapärase tegevuse optimeerimine, vaid sellele hoopis teise tähenduse leidmine. Heaks näiteks on Prototronilt rahastuse saanud meeskond FutuClass, kes leidis, et kui keemiliste reaktsioonide tegemine praktikas võib kogenematuse tõttu olla ohtlik, siis miks mitte paigutada need virtuaalreaalsusesse? Tulemuseks on õpetlikud VR-mängud, mis on täis plahvatusi. Samavõrd põnev kui ohutu.
2. Mida teha, kui olemasolev lahendus sulle ei sobi? Mõtle välja midagi uut!
Uue keele õppimine tundub suuremale osale inimestest alguses pea võimatu – õpikud on igavad ja grammatika kui lingvistiline džungel. Mait Müntel oli Euroopa Tuumauuringute Keskuses töötav füüsik, kelle isiklik huvi keeleõppeprogrammi loomiseks viis keeleõppeprogrammi Lingvist loomiseni. Šveitsis elades on prantsuse keele oskamine võrreldav Eestis eesti keele oskamisega, mistõttu oli Maidul vaja keel kiirelt selgeks saada. Lingvisti uudsus peitus selles, et õppimise kiirendamiseks ja tõhusamaks muutmiseks kasutati tehisintellekti. Lingvisti keeleõppeprogramm suudab tuvastada õppija keeleoskuse taseme ning sellest lähtuvalt pakub edasisi õpitegevusi. Lingvist lubab ükskõik millise võõrkeele selgeks õpetada 200 tunniga.
3. Tee oma asja suure pühendumusega.
Meeskonnaliikmete hobitegevusest võib välja kasvada maailma vallutav ettevõte – seda näitas meile CoModule. Algselt ehitas meeskond TalTechi vormelitiimis võidusõiduautosid ja sellega jõuti maailma tippu. Autodega tehti aga lõpparve ja täna ehitab CoModule tehnoloogiat, mis ühendab tõukerattaid, rulasid, jalgrattaid, mootorrattaid ja motorollereid internetiga. Pea kuu aega tagasi oli elektriratastele ja elektrirolleritele asjade interneti tehnoloogiat arendav CoModule OÜ Eesti parimate ettevõtete konkursil 2019. aasta uuendaja üheks nominendiks.
Kokkuvõtvalt – ärge olge rahul kehvade lahendustega. Insenerimõtlemine aitab meie maailma paremaks teha! Kõikide eelmainitud edulugude taga on meeskonna pühendumus ja usk oma ideesse ning kindlasti see, et nad panustasid natuke rohkem kui neilt oodati. Aga tulemus oli seda väärt!
Swedbanki, TalTechi ja Tallinna Teaduspark Tehnopoli koostöös 2012. aastal loodud Prototron on rahastanud 68 nutikat ideed kokku ligi 833 000 euroga, meeskonnad on järelinvesteeringuid kaasanud üle 20 miljoni euro ulatuses. Kõikidele artiklis nimetatud ettevõtetele on Prototron hoogu andnud.
„Artikkel ilmus esimest korda Robotexi erilehes 22. novembril“
