Swedbank finantseerib Aidu tuuleparki, et edendada taastuvenergia arengut Eestis

Eesti suurim pank Swedbank ja üks Saksamaa juhtivaid kommertspanku NORD/LB kuulutasid välja 87 miljoni euro suuruse rahastuspaketi Aidu tuulepargile.

Ida-Virumaal Lüganuse vallas asuvas Aidu tuulepargis toodetud süsinikuvaba elektriga on võimalik rahuldada enam kui 40 000 majapidamise energiavajadust. Tuulepargi omanikeringi kuuluvad perekond Sõnajalg ja Saksa taastuvenergiaettevõte Dirkshof – kummalegi kuulub 50% Aidu tuulepargist, mis sai valmis ja kvalifitseerus võrgueeskirja nõuetele möödunud kuul. Pangad finantseerivad tuulepargi 67,5 MW osa, kuhu püstitati 15 Vestase 4,5MW tuulikut.

Swedbank ja NORD/LB panustasid kumbki 43,5 miljonit eurot 87 miljoni euro suurusesse finantspaketti. „Aidu uue tuulepargi finantseerimine on tugev tõestus rahvusvahelise koostöö jõust. Tuues kokku kohalikud ja välisinvestorid ning finantsasutused, edendame lisaks taastuvenergiale globaalseid partnerlussuhteid, mis juhivad ja toetavad Eesti jätkusuutlikku arengut,“ ütles Swedbanki korporatiivpanganduse osakonna juhataja Mihkel Utt.

„Ülemaailmset taastuvenergiale üleminekut oluliselt edasi viivate piirkondlike projektide rahastamine on meie DNA keskne komponent,“ rääkis NORD/LB energialoome Euroopa juht Niels Jakeman. „Aidu tuulepark aitab Eestil täita oma ambitsioonikaid taastuvenergia eesmärke ning meil on hea meel toetada Sõnajalgade perekonda ja Dirkshofi riigi nullemissioonide teekonnal.“

„Swedbank ja NORD/LB on mänginud olulist rolli Aidu tuulepargi finantseerimises,“ märkis Aidu tuulepargi tegevjuht Oleg Sõnajalg. „Mõlemal partneril on esmaklassilised teadmised taastuvenergia tööstusest ning nad lõid unikaalse rahastuspaketi, mis kindlustab projekti pikaajalise tuleviku ja edu, aidates Eestit üleminekul taastuvenergiale,“ lisas ta. Eesti on 2030. aasta riiklikus energia- ja kliimakavas (NECP 2030) välja toonud ambitsioonikad taastuvenergia eesmärgid. Selle järgi on Eesti eesmärk suurendada taastuvenergia osakaalu 2030. aastaks vähemalt 42%-ni ja vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2040. aastaks 70% võrreldes 1990. aasta tasemega.