Energiasäästlik kodukontor hoiab keskkonda
Viimaste aastate jooksul on tööharjumused muutunud üha paindlikumaks ning kodukontorist on saanud tavapärane tööelu osa. Samas tähendab see kodus energiakulu kasvu, sest varasemaga võrreldes töötab ühes toas arvuti, kuvar ja lauavalgusti kaheksa tundi päevast. Eluasemekulude kokkuhoiu ja energiasäästu tõttu on aeg mõelda kodukontori tõhustamise peale.
Mida kodukontorit kujundades arvestada?
- Lülita arvuti välja, kui seda ei ole kavas vähemalt tund kasutada.
- Sülearvuti on energiasäästlikum kui lauaarvuti.
- Ära tee liialt videokõnesid, kuna need on muude arvutitoimingutega võrreldes suurema energiatarbega.
- Töölaua taga töötades vali kogu ruumi valgustamise asemel kohtvalgustus.
Kodukontori energiatõhususes mängib suurt rolli seadmete kasutamise sagedus. Isegi väljalülitatud, kuid pistikupesast lahti ühendamata seadmed on ooterežiimis ehk on valmis kiiresti sisse lülituma. See aga tähendab täiendavaid energiakulusid.
Kas lasta uinuda või lülitada välja?
Arvuti unerežiim aitab energiat säästa, kuid paljud ei tea, millal lubada seadmel unerežiimi minna. Energia säästmiseks tasuks arvuti monitor välja lülitada, kui arvutit pole plaanis kasutada järgmise 20 minuti jooksul. Puhkerežiim tuleks valida siis, kui töölt on plaanis eemal olla vähemalt tund. Pärast töö lõppu tasuks arvuti täiesti välja lülitada ning eemaldada vooluvõrgust, et seade passiivselt energiat ei kasutaks.
Õigesti valitud seade aitab säästa energiat ja vähendada süsinikuheidet, näiteks sülearvutid kasutavad kuni 80% vähem energiat kui lauaarvutid. Samuti võiks proovida teiste seadmete energiasäästuvõimalusi: kasutada automaatset uneseisundi määramist või monitori heleduse reguleerimist. See võib aidata energiatarbimist vähendada kuni 10%.
Töökohta on kõige parem paigutada loomuliku valguse allika, näiteks akna, katuseakna või terrassiukse lähedusse. Kontoris aitab kohtvalgustus energiat säästa. Kui töötatakse laua taga, pole vaja kogu ruumi valgustada ning säästlikum on valida tavapärane laualamp.
Kulud, millele me ei mõtle
Avalikus ruumis räägitakse üha enam andmete haldamise tõttu tarbitavast energiast ja eralduvast CO₂-st. Seadmed nagu ruuterid kasutavad passiivselt suhteliselt palju energiat. See on vajalik selleks, et saaks telefonis või arvutis internetiteenuseid katkematult kasutada.
Hinnanguliselt toodab tehnoloogia aastas 1,6 miljardit tonni kasvuhoonegaase, mis moodustab 4% kogu maailma CO₂ heitekogusest ning on saaste tekitamise poolest võrreldav lennundusega. Organisatsiooni Green Matters andmetel tekitab üks saadetud manuseta e-kiri ligikaudu 4 grammi ning koos manusega lausa 50 grammi süsihappegaasi. Seetõttu oleks mõistlik saata ainult vajalikke kirju ning keelduda veebipoodide pakkumistest, mis lõpetaksid nagunii avamata prügikastis.
Lisaks e-kirjadele saastavad keskkonda videokoosolekud. Näiteks tunnise kõne või videokonverentsi tõttu võib ülekandeplatvormist ja osalejate arvust sõltudes eralduda 150–1000 grammi süsihappegaasi. Suurimat mõju süsinikujäljele avaldab videokaamera, mille kasutamine suurendab heitekogust koguni 96%. Seetõttu tuleks veebikoosolekute juures hinnata nende vajalikkust – äkki piisaks telefonikõnest? Võimaluse korral oleks hea kaamera välja lülitada või vähendada selle kvaliteeti ning mõelda hoolikalt läbi koosoleku kestus ja osalejate arv.
