Kuidas säästvamalt elada: magamistuba

Jätkusuutlikkusest rääkides mõeldakse tavaliselt keskkonnale, kuid Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul hõlmab see ka vaimse tervise hoidmist. Väljapuhkamine on emotsionaalse tervise jaoks ülioluline. Psühholoogi ja mindfulness’i juhendaja Pauliaus Rakštikase sõnul tuleb aru saada, et puhkamine on tähtis osa elust, mitte see, milleks pärast tööd aega jääb.

Mida tasub teada puhkamisest?

• Pane rohkem tähele oma tundeid ja emotsionaalseid vajadusi.
• Kasuta nutiseadmeid mõõdukalt.
• Otsi mitmekesiseid tegevusi – kui veedad tööl palju aega ekraani ees, väldi ekraane pärast tööd.

Puhkamine on tasakaalus elu oluline osa. „Inimesed tajuvad puhkust sageli kui täiendust tööle. Püüame puhata, et saaksime rohkem või paremini tööd teha. Sellist mõtteviisi soodustab ka töökultuur – ettevõtetes leidub üha enam tööks jõu taastamisele suunatud lahendusi, koguni uinakukohti,“ selgitab Rakštikas. „Ühelt poolt saame nautida paranevaid töötingimusi, teisalt jääme selle pantvangideks ning puhkamine muutub pingutuseks tööks jõudu taastada. Tuleb mõista, et puhkus on võrdne osa elust.“

Psühholoogi sõnul tuleks vastata küsimusele, millise koha töö meie elus hõivab ja millist kohta sooviksime tööle võimaldada, ning hoida sellel igapäevaelus silma peal. Rakštikas märgib, et töö võib mingis eluetapis tõepoolest olla prioriteet, kuid see pole kogu elu mõte, ning töö roll elus ka muutub. Kui seda mõista, näeme, et puhkus ei ole lihtsalt viis oma jõudu taastada. See annab võimaluse tunda rohkem iseennast, armastada ja nautida igapäevaelu. Kuigi puhkamise eesmärk ei peaks olema soov töötada rohkem või paremini, siis kvaliteetse puhkuse tulemuseks võib tõesti olla efektiivsem töö tegemise võime ja suurem motivatsioon.

Ekraanide mõju puhkuse kvaliteedile

Ereda ekraanivalguse halvast mõjust unele räägitakse palju. Ameerika Pediaatrite Akadeemia uuringu tulemused näitavad, et lapsed, kes kasutavad nutitelefoni või tahvelarvutit enne magamaminekut, magavad 20 minutit vähem ning tunnevad end sagedamini väsinuna ka pärast ööund. Lapsed, kelle magamistoas on teler, magavad keskmiselt 18 minutit lühemalt kui need, kelle toas seda pole.

Kergesti tarbitav meediasisu, mida ekraanilt pärast tööd või enne magamaminekut vaadatakse, ei ole lõõgastumiseks alati hea viis, nendib Rakštikas. „Kuna nutiseadme sirvimine pakub ajule kiiret rahuldustunnet, siis kipume seda tunnet väga kergesti otsima. Enamik muid tegevusi nõuab rohkem pingutust. Intensiivne elustiil aga tähendab, et selline lihtne meelelahutus on ligitõmbav, ja võimegi end sellesse ära unustada,“ sõnab psühholoog. See aga tähendab, et tervislikumad, suuremat pingutust vajavad tegevused jäävad tagaplaanile.

Teadlikkus ja mitmekesisus aitavad

Rakštikase sõnul on kvaliteetse puhkuse eelduseks teadlikum lähenemine oma vaba aja veetmise harjumustele ja lemmiktegevustele. „Kuna tehnoloogia on üha rohkem igapäevaelu osa, siis otsimegi sageli vastuseid elu küsimustele oma seadmetest. See juhtub siis, kui näiteks ärkame hommikul ja esimese asjana vaatame nutikellast, kuidas öösel magasime. On arusaadav, et kõike mõõta tundub väga lahe, ja kindlasti saame nii ka andmeid oma une kvaliteedi kohta. Teisalt tähendab see, et distantseerume oma loomulikust enesetunnetusest,“ räägib psühholoog.

Heaolu parandab mitmekesisus – kui igapäevane töö on ennekõike seotud ekraanidega, siis pole samamoodi ekraani ees puhkamine just kõige parem mõte. „Selleks, et säilitada tasakaalu ja vaheldusrikkust, mis aitab kõige paremini puhata ja tööst eemalduda, peaks tähelepanu pöörama sellele, mis on töö, ja püüdma ülejäänud aja sellest võimalikult erinevaks muuta,“ sõnab Rakštikas. „Kes töötab kontoris, sel tasub puhates just aega väljas veeta. Kelle loomus on aga väga dünaamiline, kes võib-olla liigub mitme objekti vahel, siis on lihtsalt vaikselt kodus ekraani ees viibimine teistsugune tegevus, mis aitab lõõgastuda.“

Hea une tegurid

Piisav une kestus on hea puhkuse üks olulisemaid tingimusi. Täiskasvanutel soovitatakse magada vähemalt 7 tundi, 13–18-aastastel noortel 8–10 tundi, 6–12-aastastel lastel 9–12 tundi, vastsündinud võiksid aga magada 14–17 tundi ööpäevas.

Uuringutes on selgunud, et kaks või enam tundi õhtuti ekraani ees võivad oluliselt häirida unehormooni melatoniini vabanemist. Seetõttu on soovitatav kulutada vähemalt paar tundi enne magamaminekut muudeks lõõgastavateks tegevusteks, näiteks lugeda raamatut, kuulata rahulikku muusikat või mediteerida.

Kui kodus on võimalik õhutemperatuuri reguleerida, siis on ka see unele toeks. Uuringutes on välja selgitatud, et hea une jaoks peaks magamistoa temperatuur olema veidi madalam kui teistes ruumides, ligikaudu 17–20 kraadi. Lisaks on oluline valgustus – kogu magamistuba eredalt valgustava laelambi asemel tasub voodi kõrval kasutada näiteks sooja valgust kiirgavat öökapi- või seinalampi. Hästi läbimõeldud valgustus ei loo mitte ainult hubast õhkkonda, vaid aitab kaasa ka loomulikule melatoniini tootmisele.