Nutikad sisekujunduse lahendused aitavad säästa raha ja elada jätkusuutlikumalt

Vastutustundlik tarbimine mängib kodude renoveerimisel ja sisustamisel üha tähtsamat rolli, sest see aitab säästa kuludelt ning samal ajal hoida ka keskkonda. Artiklis jagab oma mõtteid sisearhitekt Reet Helisabeth Karm, kes soovitab jätkusuutlikku kodu luues esmalt aega võtta ja jätkusuutlikkuse sisu endale selgeks teha.

Meelepäraseid esemeid kasutame kauem

Jätkusuutlikku kodu luues tuleb hoolikalt läbi mõelda, millist atmosfääri soovime luua, sest rutakad otsused võivad viia tulemuseni, mis meid lõpuks ei rahulda.

Reet toob välja, et kodu sisustades on põhiküsimus tihti „Kui palju maksab?“, kuid täpselt sama oluline on küsida, kaua üks või teine mööbliese vastu peab. Tähtsamgi on kaaluda, kas see Sulle üldse meeldib. „Kui sisustada kodu oma lemmikesemetega, siis on tõenäolisem, et need leiavad majapidamises väärika koha ja on pikka aega kasutuses,“ sõnab Reet. „Lisaks kodu materiaalsele poolele ongi oluline, et loodud keskkond oleks meile südamelähedane, sest nii jääb see püsima.“

Kodu sisustamiseks tasub aega võtta ja kvaliteediga arvestada. „Tihtipeale on nii, et mida kallim on toode, seda kvaliteetsem ja vastupidavam see on. Liiga taskukohased esemed kipuvad kiiresti asendamist vajama,“ tõdeb Reet. Sellegipoolest leidub nippe, kuidas leida hea hinna ja kvaliteedi suhtega tooteid. Reet soovitab enne sisustamisega alustamist internetiavarustest võimalikult palju infot koguda. Pikema uurimistöö tulemusel valid lõpuks tõenäolisemalt kõige enam meeldinud toote ja lisaks võid avastada erinevaid häid pakkumisi.

Loo ajatu ja kaasaegne kodu

Selleks et kodu oleks jätkusuutlik ja säilitaks väärtust, on olulised kodu disainivalik ja interjööri üldpilt. Kestvam on kaasaegse, kuid samal ajal ajatu sisekujundusega kodu, mis eeldab omakorda läbimõeldud materjalide ja tehnoloogia kasutamist.

Reeda kogemustepagas ütleb, et eestlastele on läbi aegade meeldinud mahedad toonid ja naturaalsed materjalid, sh kindlasti puit. „Stilistikas eelistavad eestlased Skandinaavia stiili, mis aeg-ajalt seguneb erinevate moetrendidega, hetkel näiteks eriti looduslik japandi stiil,“ selgitab sisearhitekt. Reet soovitab kodu luues lähtuda põhimõttest, et kõik suured pinnad, nagu elutoa siseviimistlus, teha võimalikult rahulik ning ajatu ning seejärel anda tooni ja käia hooajalise disainimoega kaasas väiksemate, iseloomu andvate sisustusdetailidega. Näiteks kangastest lõpetab pikka võidukäiku samet ning uuteks tulijateks on buklee- ja šinellkangas (ingl. chinelle). „Kui kodu üldpilt on ajatu, aga soovime ajaga kaasas käia, saame kodu muretult uuendada, vahetades moest läinud diivanipadjad välja värskete bukleepatjade vastu. Selline väikemuudatustel põhinev värskenduslahendus on igati jätkusuutlik,“ toob Reet välja lihtsa, tõhusa ja taskukohase näite. 

Suurematele pindade kaasajastamiseks soovitab ta seinte, lagede ja koguni mööbli värvimist. „Eriti kulusäästlik on see, kui seda veel ise teeme, sest isetegemine on omaette rõõm,“ ütleb Reet, lisades et eestlastele meeldib väga oma kodu kujundada ja värskendada ning seda just läbi erinevate väikeste detailide – lahtine mööbel, tekstiilid, vaibad, väiksemad sisutusdetailid.

Oluline on mõelda mööbli pikaajalisusele

Euroopa Keskkonnabüroo (EEB) hinnangul viskavad ELi kodanikud igal aastal ära ligi 10 miljonit tonni mööblit. Ka mööbli osas annab teha arukamaid otsuseid, kui selle soetamiseks aega juurde võtta. Nii soovitabki Reet pigem raha koguda ning stiilsem ja vastupidavam mööbel osta.

„Mööbel on osa terviklikust sisekujundusest, kuid minu kogemuses saab inimestel tihtipeale just enne mööbli soetamist ressurss otsa ja tekib kiusatus teha soodsaimaid, ühekordseid ja mittejätkusuutlikke valikuid,“ meenutab Reet. „Siinkohal saab paralleeli tuua kiirmoega, millest väga palju räägitakse. Täpselt nagu moes, kus võiksime tarbida vähem ja kordades kvaliteetsemat kaupa, võiks sama reegel kehtida toodetele, millega sisustame kodu.“

Sisearhitekti soovitus on mööblit, valgustit või muud eset koju valides mõelda selle loole – kuidas see on tehtud ja millist lugu see endaga kannab. „Kui investeerime näiteks tõelistesse disainiikoonidesse, siis võiksime meeles pidada, et pärandame selle tooli või valgusti kunagi oma lastele ning nemad omakorda oma lastele ja lastelastele.“

Reet hindab väga ka taaskasutust. „Vanaemalt päranduseks saadud kummut või mõni muu tore taaskasutuse leid võib olla hea detail uude kodusse, eriti kui see nn värskesse kuude rüütada,“ sõnab Reet.

Kui aga tarbija on olukorras, kus vajab ajutiselt uut mööblit, võiks ta teadlikult eelistada kindlaid, tuntud tootjaid, kelle sisustuskaup on küll hea hinnaga, kuid siiski kvaliteetsest materjalist, läbimõeldud ja vastupidav. Lisaks on neil ka järelturu väärtus.

Tehkem tarbijate, spetsialistide ja koduomanikena arukamaid ja teadlikumaid valikuid, sest siis loome ka kaunimad ja jätkusuutlikumad kodud.