Soojuspump – hea valik energiasäästlikule inimesele

Energiahindade kõikumise ajal koguvad soojuspumbad üha populaarsust, sest tegemist on säästliku viisiga tuba soojas hoida. Võrreldes elektriradiaatoriga kütab soojuspump maja lausa neli korda tõhusamalt ning suvekuudel saab seda kasutada ka jahutamiseks.

Energiateenuseid pakkuva ettevõtte Baltic Therm juhi Aidas Bagdonase sõnul on soojuspumba peamiseks eeliseks tõhusus. „Soojuspump suudab genereerida kolm-neli korda rohkem soojusenergiat, kui kulub selle tootmiseks elektrit. Näiteks suudab soojuspump toota 1 kWh elektrist umbes 3–4 kWh soojusenergiat,“ ütleb ta. Soojuspump töötab samal põhimõttel nagu köögis olev külmik, kuid erinevalt külmikust, kus juhitakse soojus kapi seest tagaosa kaudu tuppa, hangib soojuspump soojust maapinnast, õhust või veest ning suunab selle maja kütmisse.

Eksperdid soovitavad soojuspumpa valides jälgida seadme soojustegurit (СОР), mis sõltub pumba tüübist, mudelist ja ümbritseva keskkonna temperatuurist. Soojustegur näitab, kui palju soojusenergiat suudab pump 1 kWh elektrienergia kohta toota – ehk mida suurem see on, seda tõhusam on soojuspump. Tavaliselt jääb COP 2–5 piiresse ning mõistlik on valida seade, mille soojustegur on vähemalt 3. Uuemate soojuspumpade efektiivsus võib ulatuda ka 5-ni, mis tähendab, et seade suudab 1 kWh elektrist toota umbes 4 kWh soojust.

Õhk, maa või vesi?

Soojuspumbad jagunevad vastavalt soojuse edastamisele õhk-õhk-, õhk-vesi- ja maasoojuspumpadeks. „Kõige lihtsam ja odavam on paigaldada õhk-õhksoojuspump, mille maksumus koos paigaldusega jääb 1000–2000 euro vahele,“ ütleb Bagdonas. Teine variant on õhk-vesisoojuspump, mis kogub eksperdi sõnul praegu populaarsust. „Õhk-vesipump suudab lisaks ruumile soojendada ja jahutada vett. Samas on see kallim ehk maksab 5000–10 000 eurot,“ ütleb ta.

Maasoojuspumba paigaldamine on kaevamistööde tõttu keerulisem ja seega ka kallim. „Maasoojuspumba hind võib küll ulatuda kuni 16 000 euroni, kuid seda peetakse kõige kindlamaks ja efektiivsemaks soojusallikaks, kuna see ei sõltu väliskeskkonna temperatuurist. Suureks eeliseks on ka see, et maasoojuspump töötab väga vaikselt,“ märgib Bagdonas.

Valik sõltub hoone energiaklassist

Soojuspumba tüüpi valides tuleb arvestada, et õhk-õhk- ja õhk-vesisoojuspumba tõhusus väheneb madala välistemperatuuri ajal ning seetõttu lülituvad sisse elektriküttekehad, mis suurendavad elektritarbimist. Lisaks tuleks hinnata, millise võimsusega süsteem on vajalik kodusooja tagamiseks. See sõltub eelkõige hoone energiaklassist, köetava pinna suurusest ja küttesüsteemi tüübist. Näiteks kui soojuspumba võimsus on soojendatava hoone jaoks liiga suur, siis ei aita see energiat ja raha kokku hoida. Liiga väike võimsus ei taga aga talvisel ajal piisavalt soojust ning elektriarved võivad hoopis suureneda.

Mida kõrgem on hoone energiaklass, seda vähem soojusenergiat on vaja, et saavutada optimaalne siseõhu temperatuur. Näiteks A+ energiaklassi hoonel on vaja umbes 15 W ruutmeetri kohta ja C-klassi hoonel umbes 70 W ruutmeetri kohta. See tähendab, et A+ energiaklassi 150-ruutmeetrises majas piisab umbes 2,5 kW võimsusega soojuspumbast, aga sama suurusega C-klassi majas on vaja 10,5 kW soojuspumpa.

Millal soojuspump ei sobi?

Soojuspumba tõhusust mõjutab temperatuuride erinevus ehk mida kõrgemat temperatuuri soojuspumbaga toodetakse, seda väiksem on selle tõhusus. „Näiteks radiaatoritega ruumide kütmiseks on vaja kõrgemat temperatuuri kui põrandaküttega ruumide jaoks. Seetõttu soovitame põrandaküttele valida madalama temperatuuriga soojuspump ja radiaatoritele kõrgema temperatuuriga soojuspump,“ lisab Bagdonas.

Soojuspumpa saab soetada soodustingimustel

Soojuspumba soovijatele tuleb abiks Swedbanki Päikesepaneelide laen, mille abil saab oma kodu energiasäästlikumaks muuta kaks aastat intressi maksmata. Tegemist on eripakkumisega, mis kehtib selle aasta septembri lõpuni. Laenu abil saab osta soojuspumba ning nautida esimesed kaks aastat nullmarginaali, seejärel hakkab kehtima tavapärane intress.

Swedbanki eraisikute panganduse juhi Tarmo Ulla sõnul on panga soov sellise sammuga anda oma panus Eesti majanduse arengusse ehk aidata vähendada energia- ja elektrikulusid, edendada energiasäästlikumate elamute ja tootmishoonete ehitamist ning suurendada energiasõltumatust. „Swedbankis toetame jätkusuutlikku käitumist, mis ühelt poolt panustab meie planeedi hoidmisse ning teisalt aitab raha kokku hoida,“ lisab ta.