Avalehele
Vee säästlik kasutamine aitab kaitsta keskkonda

Vee säästlik kasutamine aitab kaitsta keskkonda

05.04.2023

Igapäevatoimetuste keskel kipub sageli ununema, et liigne puhta vee kulutamine koormab keskkonda. Seetõttu tuleks esmalt oma harjumusi jälgida ja vajaduse korral muuta ning seejärel vaadata üle torustiku ühendused.

Positiivne uudis on see, et Eesti veetarbija on Euroopa keskmisest säästlikum. Keskkonnaagentuuri aruande andmetel tarbiti 2021. aastal Eestis olmeveena 43,7 miljonit kuupmeetrit vett, mida on ligikaudu sama palju kui Ülemiste järve ja Pühajärve veemahud kokku. Keskmiselt kasutab iga Eesti elanik ööpäevas 90 liitrit vett, mis on märkimisväärselt vähem kui keskmine Euroopa Liidu kodanik, kes tarbib 144 liitrit vett.

Sellest hoolimata tasub meeles pidada säästliku käitumise põhimõtteid. Alustades kergematest muudatustest tarbimiseks nagu näiteks hambapesu ajal kraanivee kinni keeramine ja lõpetades  sellega, et vee raiskamise vältimiseks tuleks üle vaadata maja sanitaarsõlmed ja torustiku ühendusvoolikud. Tualettpoti lekkiv veepaak või lekkivad äravoolusüsteemid võivad pika aja jooksul põhjustada märkimisväärse veekao. Lisaks ei pruugi me isegi märgata seinaplaatide taga olevat lekkivat pragu.

Tihti arvatakse, et kodu energiatõhususe laen on mõeldud vaid akende vahetuseks või küttesüsteemi renoveerimiseks. Tegelikult ei tohi ära unustada ka energia kõrval veevarustust. Kui juba renoveerimistööd ette võetakse, siis on mõistlik kaardistada  parendamist vajavad kohad katusest vundamendini ning muuhulgas ka kõikvõimalikud torud ja sanitaarsõlmed.  Laenu võtmisel on vajalik kõik tööd kalkulatsiooni lisada, et hinnata võimalikku rahalist kulu, mis on samaaegselt ka investeering.

Torustiku lekkimisest annab märku kasutatava vee hulga suurenemine. Näiteks USA keskkonnakaitseagentuur on leidnud, et kui segisti tilgub isegi tilga sekundis, siis võib aastas raisku minna kuni 11 kuupmeetrit vett.

Kui on plaanis kodule uuenduskuuri teha ning vahetada segisteid ja dušiotsikut, siis tasuks kaaluda aeraatoriga otsikuid, mis segavad veevoolu õhumullidega ning aitavad vähendada segisti veetarbimist kuni 70% ja dušil kuni 50%.

Vett ei tohiks jooksma jätta

Vee raiskamist mõjutavad igapäevased harjumused. Näiteks USA keskkonnaagentuuri andmetel kulutab hambapesu ajal jooksma jäetud kraan ligi 700 liitrit vett aastas. Pesumasin on samuti suur kuluallikas, eriti kui pesta pesu pooltühja trumliga. Keskmiselt kulutab pesumasin pesemise ajal 65 liitrit vett. Kui pesta pesu kolm korda nädalas poole trumliga, siis läheb aastas raisku umbes viis kuupmeetrit vett.

Lisaks on duši all pesemine säästlikum kui vannis käimine – duši all kulub 30–70 liitrit ja vannis 150–300 liitrit vett.

Kastmisel tuleb appi vihmavesi

Eramajade omanikel on hea võimalus kasutada aiatöid tehes ja lillepeenarde kastmiseks kraanivee asemel vihmavett. Kuna joogivesi ammutatakse sügavalt maapõuest ning seda puhastatakse enne veesüsteemi jõudmist, siis on seda äärmiselt kulukas kastmiseks kasutada. Vihmavesi on aga tasuta – tarvis on vaid veepaaki, millesse sadude ajal vett koguda.

Suvel soovitatakse vee säästmiseks taimi kasta varahommikul ja õhtul, sest siis jõuab see mulda imenduda, mitte ei aurustu. Automaatset kastmissüsteemi kasutades tuleks paigaldada ökonoomse lahendusena tilgutid.

Pudelivee asemel on hea eelistada kraanivett

Pudelivee ostmine ei raiska ainult vett, vaid selle tagajärjel tekib ka suur kogus plasti, mis lõpetab sageli prügina ookeanides. Alternatiivina saab kasutada korduskasutatavaid pudeleid ja kraanivett, mis on Eestis väga kõrge kvaliteediga.

Seda toetavad ka uuringute tulemused. Näiteks suurima tarbijate arvuga Tallinnas võetud veeproovidest vastas Tallinna Vee statistika järgi 2021. aastal kõikidele nõuetele 99,6% veeproove. See tähendab, et kraanivee joomist ja toiduks tarvitamist ei peaks vältima. Selleks, et kraanivee kvaliteet oleks püsivalt kõrge ja ümbritsev looduskeskkond puhas, tehakse järjepidevalt veevõrgu arendus- ja hooldustöid. Joogivee kvaliteedile kehtivad ranged seadusest tulenevad nõuded ning veekvaliteeti kontrollitakse joogivee kontrollikavade järgi, mille kinnitab Terviseamet.

Märksõnad: Keskkond, Vee säästmine