Kumb on head tehes väärtuslikum: aeg või raha?

Vahel on mõne unistuse elluviimiseks kõige tähtsam raha. Aga vahel ei ole. Mõnikord jäävad unistused unistusteks ainult seepärast, et inimesel pole selleks piisavalt energiat ja teadmisi. Just seepärast ongi Eesti ettevõtete uus algatus “Annetame aega” nii oluline.

Swedbank on heategevusega juba ammu seotud, kuid mullu toimus suur ja oluline heategevuse n-ö filosoofia muutus: lisaks raha annetamisele pakutakse nüüd senisest aktiivsemalt ka ajaannetust. Idee ellu viinud Swedbank Eesti juhi Robert Kitti sõnul oli tegemist loomuliku arengu ja teisalt sooviga anda inimestele rohkem otsustusvõimalusi. „Oleme aastaid projektipõhiselt ning oma pikaajaliste partnerite juures aega ja raha panustanud.

Samas on selliste otsuste puhul töötajate kaasatus väike. Nüüd lihtsalt tundsime valmisolekut teemat laiemalt käsitleda ja oma üksustele – tiimidele – konkreetses vormis tegevusvabadust anda.“

Alates 2016. aasta algusest on Swedbanki töötajatel võimalik ametlikult kasutada kahte tasustatud vaba päeva heategevuseks. Üks neist päevadest on professionaalseks vabatahtlikuks tegevuseks, näiteks selleks, et käia Tagasi Kooli raames Eesti kooliõpilastega raha- või digitarkust jagamas või hakata ettevõtlikele noortele mentoriks.

Teine päev on mõeldud tiimidena kogukondlikuks heategevuseks. See sai esimest korda välja lubatud 2015. aasta kevadel, kui tiimide heategevus alguse sai, tingimusega, et head tuleb teha tiimitööna ja heategevuse saajaks ei tohi olla isiklik või lähedastega seotud tulu teeniv ettevõtmine.

2015. ja 2016. aasta suvistel tiimitegudel oli palju osavõtjaid ning sellest kogemusest sai alguse ka uus algatus „Annetame aega“. See on tänaseks lumepallina veeredes kasvanud ning Eesti Tööandjate Keskliidu eestvedamisel on sellega liitunud juba mitmed Eesti ettevõtted.

Südamelähedane tõmbab

Kitt möönab, et me oleme lisaks tööle ja erialale kõik ühiskonna liikmed oma rollidega: naabrid, lapsevanemad, maksumaksjad jne. Mida rohkem märkame enda ümber toimuvat ja teiste, eriti oma kogukonna inimeste vajadusi, seda sidusamat ja hoolivamat ühiskonda koos loome. Tema sõnul võib ajaannetuse puhul rääkida ka tugevama kodanikuühiskonna tekkimisest, sest kui igaüks tajub oma osa, võimalusi ja võimet kaasa lüüa, saab nii mõnegi probleemi lahendada eraalgatuslikult, riigile hädaldamata.

Robert Kitt on olnud ühiskondlikesse tegevustesse kaasatud juba aastakümneid, kuid konkreetseid formaate on tema tegevus võtnud eelkõige viimase viie aasta jooksul: ta on olnud presidendi mõttekoja liige, Eesti Kaubandus- Tööstuskoja juhatuse liige, Eesti Pangaliidu juhatuse esimees. Lisaks lööb ta kaasa Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumis, mõtleb välja lahendusi kõrghariduse võtmeküsimustele ning oli varem prototüüpe rahastava programmi Prototron ekspertkogus, osaledes selle ettevalmistuses ja asutamises. „Viimastel aastatel oleme juhtkonnaga teinud tiimitegusid – eelmisel aastal käisime Pärnu-Jaagupi kirikuõpetajal abiks talvepuid ladumas ja sellel aastal Pühajärve kooli õuel välitöödel.“ 2000. aastate alguses seitse aastat õppejõuna töötanud Kitt lisab naljaga pooleks, et ilmselt lähevad ajaannetuse alla ka tema umbes 30 majandusloengut aastas.

Unistuste päev

Heidi Tülp Swedbanki privaatpangandusest on samuti olnud heategevusega seotud juba aastaid. „Oleme Baltikumis endiselt ainus pank, kes pakub heategevusnõustamist. Seega tahame teistele ise eeskujuks olla ning ühtlasi viia end kurssi mitmete heategevusorganisatsioonidega,“ ütleb ta ja lisab: „Swedbanki kaasalöömisest heategevuses on kujunenud aina rohkem Eesti ettevõtteid koondav ühine suur heategemine.“

Sel aastal võttis Swedbanki privaatpanganduse meeskond osa fondi Minu Unistuste Päev tööst. Tegemist on 2011. aastal loodud vabatahtlike tegevusel ning toetajate rahastusel baseeruva organisatsiooniga, kes viib ellu raskelt või krooniliselt haigete laste unistusi.

Sel suvel jõuti organiseerida kuus unistuste päeva, mis olid kõik väga emotsionaalsed ning muutsid nii korraldajate kui ka laste ja nende perede elu ning suhtumist. Privaatpanganduse osakond annetas 620 tundi väärtuslikku aega, kaasatud oli ca 85% inimestest, lisaks kolleegid teistest osakondadest ja sõbrad, samuti iga projekti kohta kuni kümme Eesti ettevõtet.

„See oli fantastiline,“ kõneleb Heidi Tülp. Väga suur heameel on tal enda sõnutsi ka selle üle, et lisaks osalejatele suudeti murda seniseid müüte ka Minu Unistuste Päeva fondi enda inimestes. „Tegemist on sensitiivse ja konservatiivse valdkonnaga, kuid meie rõõmuks leidsid nad, et eriprojektid on mõistlikud ning oma mõtteid ja raame avardades võib jõuda kõigi jaoks supertulemuseni.“

Heateod on nagu sõltuvus

Heidi Tülp nendib, et kõik suvised heategevusprojektid olid väga emotsionaalsed ning kasvatasid korraldajate teadlikkust haigustest ja lastest, õpetades samas ka projektijuhtimis- ja läbirääkimisoskusi. „See sünergia, mis tiimis tekkis – seda on keeruline kirjeldada! Ja see ärevus enne unistuste päeva läbiviimist oli vägev, sest olime rohkem pabinas kui lapsed ise,“ naerab ta. Tõsisemal toonil ütleb ta, et aja pühendamine on tekitanud nende osakonna inimestes soovi maailma paremaks muuta ning päris mitu tublit kolleegi on end ka ametlikult vabatahtlikuna registreerinud. „Meie ligi viieaastane kogemus ütleb, et abivajajad vajavad positiivseid, ainult neile pühendatud hetki. Ja kui suudame leida neile tugivõrgustiku ning luua kontakti teiste inimestega, tekitab see neis justkui uue hingamise.“

Heidi Tülp meenutab möödunud suve ja toob esile projekti, kuhu ta ise eriti palju panustas. Unistuste päev korraldati ühele 11-aastasele poisile, kelle nõrkuseks on kiirus, kõrgus ja adrenaliin.

Kahte meeleolukasse päeva mahtus Batmaniga lend Tallinn Balloonil, meresõit Tallinna lahel, rallielamus Lamborghiniga Auto24 ringrajal, ronimine Valgeranna seikluspargis ning ühine kokkamine Toiduakadeemias. Rääkimata fantastilisest elamusest, mis tekkis Porschega mööda Eestimaad sõites ning perega miljööväärtuslikus Pärnu Rannahotellis aega veetes. Järgmise aasta heategevusplaanid on küll alles haudumisel, kuid Heidi Tülp rõhutab, et nende selja taga, kellele Swedbanki privaatpanganduse tiim on abikäe ulatanud, seistakse ikka edasi.

Milliseid heategusid 2016. aastal tehti?

Swedbanki töötajad on ajaannetuse väga soojalt vastu võtnud. 2015. aastal aitas ligi 1200 töötajat 80 tiimi koosseisus nii lapsi, suurperesid, vanureid, erivajadustega inimesi kui ka kodutuid loomi, samuti tehti üle Eesti palju heakorratöid. Sel suvel osales heategevusprojektides 1210 töötajat ja kokku tehti 95 heategu.

Lapsed ja pered

• Võeti kokku kaks Järvamaa perekodu (Oisu ja Koeru) ning viidi lapsed väljasõidule Kõrvemaale.
• Osaleti Tallinna Lastehaigla Toetusfondi korraldatud ülekaaluliste laste terviselaagri tegevustes.

Heakorratööd

• Raikküla koolis korrastati staadionit ning värviti aeda. Samuti viidi lastele koolitarbeid.
• Korrastati looduskaitse all olevate Aluoja allikate ja joa ümbrust.

Loomad

• Käsmu hobukojas aidati luua hobustele loomuomast ja ohutut olustikku.
• Tallinna loomaajas käidi abis kasetriibikutele aedikuid sisustamas, värviti ka ahvide välipuure.

Haridus

• Tänavafestivalil „Augustiunetus“ oldi väljas kohvikuga „Elus on rütmi“. Kogutud raha annetati Pärnu Kunstide Majale, kes soetas selle eest lastele väikesed viiulid.
• Tallinna keskraamatukogu abistati raamatute parandamisel ja lasteosakonna ürituste ettevalmistamisel.

Eakad

• Külastati Alutaguse vanuritekodu, kus aidati värvida seinu ning veedeti vanuritega aega: suheldi, jalutati, liikumisvõimetutele eakatele loeti ette raamatut jne.

Artikkel ilmus Swedbanki privaatpanganduse ajakirja Fookus numbris 2/2016.