Kuidas töötab inflatsioon koduomaniku kasuks?
Eluasemelaenu võetakse enamasti 25–30 aastaks, sageli maksimaalseks võimalikuks perioodiks. Tüüpiline soovitus on seejuures hoida igakuine laenumakse alla 40% sissetulekust. Esmapilgul võib tunduda, et selline osakaal on suur, sest kes ikka tahaks peaaegu poole palgast kohustuste alla panna? Ent tuleb mõista, et raha väärtus ei püsi ajas muutumatuna.
Inflatsiooni tõttu väheneb ajas iga euro ostujõud, samal ajal kui palgad ja kinnisvara väärtus kasvavad. Just see ongi põhjus, miks eluasemelaenu kuumakse, mis täna tundub suur, võib paari aastaga muutuda täiesti mõistlikuks, kui mitte soodsaks kuluartikliks.
2015. aastal suur makse on 2025. aastal mõistlik kulu
Võtame näiteks inimese, kes ostis kodu 2015. aastal ja kelle laenumakse moodustas siis 40% tema sissetulekust. Kui keskmine brutokuupalk oli toona 1065 eurot, kujunes tema igakuiseks laenumakseks 426 eurot. Swedbanki laenukalkulaatori leiad meie kodulehelt.
Tollal võis see tunduda suure kohustusena, kuid tänavuseks aastaks – eeldades, et tema palk liikus samas tempos keskmise palga tõusuga – teenib ta juba 2011 eurot kuus. Nüüd moodustab laenumakse isegi kõrgema euribori tingimustes vaid umbes veerandi tema sissetulekust. Veel viis aastat edasi ning suure tõenäosusega ületab selle inimese autoliisingu kuumakse tema kodulaenu makset. Kui veel võrrelda seda summat praeguste üürihindadega, siis on selge, et sellise raha eest ei ole tänastel tingimustel võimalik enam samaväärset eluaset üürida. Rohkem infot eluaseme laenu kohta leiad lehelt swedbank.ee.
Kinnisvara väärtus kasvab ajas
Lisaks laenumakse suhtelisele vähenemisele palgakasvu taustal, tuleb arvestada ka kinnisvara väärtuse kasvuga. Muidugi võib esineda majandussurutisi, mil hinnad langevad või seisavad paigal, kuid eluasemelaen on pikaajaline kohustus ning selle aja jooksul jõuab vara väärtus sageli märgatavalt suureneda.
Näiteks kümme aastat tagasi, 2015. aastal, jäi Tallinna korterite keskmine ruutmeetri hind veel veidi alla 1500 euro. Tollal tundus paljudele ehmatav, et uusarenduste hinnad küündisid üle 2000 euro piiri. Täna, 2025. aastal, maksab Tallinna korteri keskmine ruutmeeter juba ligi 2950 eurot ning uute korterite puhul on ületatud 5000 eurose ruutmeetri piir.
Seega kinnisvara, mis täna võib tunduda suure laenukoormusega ost, osutub ajas sageli kasumlikuks. Selle väärtus kasvab, ent igakuine laenumakse jääb samaks või muutub sissetulekute kasvades üha vähem märgatavaks.
Ennetähtaegne laenu tagasimakse pole alati mõistlik
Pikaajaline koduost ei ole kunagi pelgalt hetkeline otsus – see on tasakaal pikaajalise väärtuse ja igapäevase kandevõime vahel. Inflatsioon, palgakasv ja kinnisvara väärtuse tõus on tegurid, mis aja jooksul hakkavad laenuvõtja kasuks tööle. Kui igakuine laenumakse moodustab sissetulekust üha väiksema osa ja intressimäärad on languses, ei pruugi laenu ennetähtaegne tagastamine alati olla majanduslikult kasulik.
Sellises olukorras tasub kaaluda, kas kasutada vaba raha hoopis säästmiseks, investeerimiseks või ootamatute kulude katteks. Pikaajaliselt fikseeritud laenumakse võib ajas muutuda järjest väiksemaks koormaks – seda tasub koduostu planeerides meeles pidada.
Vaata ka teisi eluasemeteemalisi artikleid Swedbanki blogi eluaseme rubriigist.
