Avalehele
Jätkusuutlikud investeeringud – kuidas läheb ja mida oodata?

Jätkusuutlikud investeeringud – kuidas läheb ja mida oodata?

Jätkusuutlik investeerimine on finatsturgude viimaste aastate võimsaim trend. Pea kogu Euroopa investeerimisfondides liikuv uus raha on voolanud jätkusuutlikesse fondidesse ja kaks kolmandikku Euroopa börsil kaubeldavatest fondidest võtab arvesse jätkusuutlikkuse tegureid. Mida tähendab aga “jätkusuutlik investeerimine”, kuidas see edeneb ja mida näitab tulevik?

Üldisemalt tähendab “jätkusuutlik investeerimine” arvestamist keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud mõõdikutega, mis on koondunud ka tähelühendi ESG (inglise keelest environmental, social ja governance) alla. Jätkusuutlikku investeerimise eesmärk on teenida tulu pikaajaliselt ja väiksema riskiga.

See, kuidas täpselt peaks jätkusuutlikul investeerimisel neid mõõdikuid arvesse võtma, ei ole seadusega reguleeritud ja see mõiste on väga lai. Küll aga on seal välja kujunenud kindlad viisid ja suundumused. Näiteks kasutatakse positiivset filtreerimist (screening), mille puhul investeeritakse vaid kõrgete jätkusuutlikkuse reitinguga ettevõtetesse. Näiteks ettevõtetesse, mis vähendavad edukalt kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Negatiivsel filtreerimisel seevastu välistatakse investeerimine negatiivsete jätkusuutlikkuse parameetritega ettevõtetesse. Näiteks ei investeerita tubaka-, relva- või naftatootjatesse. Finantsturgudel kasutatakse enim just negatiivset filtreerimist. Tavaliselt filtreeritakse välja 5-75% ettevõtetest sõltuvalt sellest, kui jätkusuutlikke investeeringuid investor teha soovib.

Idee on lihtne: ühiskond ja ettevõtted on sunnitud kohanema kliimamuutustega, Pariisi kliimaleppe sätetega, tulevaste sotsiaalsete ja valitsemisalaste väljakutsetega ning võitjad on need, kes alustavad kohanemist varem. Arvatakse, et jätkusuutlik investeerimine suudab suurendada nii suhtelist pikaajalist investeeringutasuvust kui ka vähendada investeeringute suhtelist riski, kuna ettevõtjad on valmis tulevasteks väljakutseteks ning kannatavad kliima- ja sotsiaalsete muutuste tõttu vähem.

Kui tasuvad on jätkusuutlikud investeeringud olnud?

MSCI ESG börsiindeksite järgi otsustades oli jätkusuutlike investeeringute dünaamika kuni 2018. aastani praktiliselt võrdsetel alustel klassikaliste indeksitega. Kuid alates 2018. aastast  hakkasid ESG indeksid ületama laiapõhjalisi turuindekseid. Näiteks populaarne ülemaailmne börsiindeks MSCI World SRI (“sotsiaalselt vastutustundlikud investeeringud”, mis filtreerib ESG parameetrite järgi välja koguni 75% kõigist ettevõtetest) on  2017. aasta lõpust kuni 2023. aasta lõpuni edestanud tavalist MSCI World indeksit 17%. 2022. aasta oli ainus aasta, mil ESG investeeringud muutusid keeruliseks. See oli aasta, mil maailma keskpankade rahapoliitilise režiimi muutumisega pöördusid paljud finantsturu suundumused pea peale ning nafta- ja gaasiettevõtete aktsiad näitasid turgudel parimaid tulemusi.

Mis meid sel aastal ees ootab?

Praegu tundub, et 2024. aasta saab olema jätkusuutlike investeeringute jaoks keeruline aasta. 2023. aasta 4. kvartalis registreeriti ajaloo esimene investeeringute netoväljavool ESG fondidest. Enamasti lahkusid sellistest fondidest USA ja Jaapani investorid, samas kui eurooplased jätkasid endiselt investeerimist.

Mis siis äkki juhtus? “Parempoolne laine” on viimaste kuude ja aastate protsess, mille käigus tulevad Euroopas ja USAs üha enam võimule parempoolsed parteid, mis tühistavad jätkusuutlikke algatusi. Viimastel kuudel on jätkusuutlikke investeeringuid eriti teravalt kritiseerinud USA vabariiklaste partei esindaja, mille tagajärjel on mõned suuremad USA pangad ja investeerimisjuhid hakanud tühistama ESG investeerimisalgatusi, samuti jäetakse ära suurte tuuleparkide projekte.

Sellegipoolest ei kaota ESG indeksite ja fondide dünaamika sel aastal laiapõhjalistele indeksitele. Siin mängib rolli teine aspekt – ESG indeksites ja fondides on tehnoloogiasektori ettevõtete osakaal tavaliselt suurem, kuna nad ei saasta palju, neil on hästi välja töötatud sotsiaal- ja juhtimispoliitika ning tehnoloogiaettevõtete 18 aastat kestnud võidumarss jätkub.

Miks mõjutab poliitika jätkusuutlikke investeeringuid?

Looduse ja sotsiaalse võrdsuse eest seismist seostatakse pigem vasakpoolse poliitikaga, kuid kas see tähendab, et jätkusuutlik investeerimine on politiseeritud?  Ma leian, et need juurpõhjused peituvad mujal, nimelt riikide ja piirkondade majanduslikes huvides. Ameerika Ühendriigid on ressursirikas riik, kus 2010. aastatel alanud kildanafta revolutsioon on tähendanud energiasõltumatust. Sarnane on olukord paljudes nn arengumaades, samas kui Euroopa ja Jaapan on ressursivaesed piirkonnad. Järelikult ei ole meil eurooplastena muud võimalust, kui teha jätkusuutlikke investeeringuid, et arendada välja jätkusuutlik majandus. Arengumaad, mis kannatavad globaalse soojenemise ja veepuuduse tõttu kõige rohkem, on sunnitud mõtlema samamoodi.

Kokkuvõtteks võib öelda, et jätkusuutlik investeerimine on viimase viie aasta jooksul olnud kasulik mitte ainult eetiliselt vaid ka rahaliselt. Tõenäoliselt oli see tingitud investorite suurest huvist ja raha sissevoolust sellesse valdkonna, samuti tendentsist, et tehnoloogiaettevõtete aktsiad ületavad ülejäänud tööstusharusid. See aasta tõotab tulla jätkusuutlike investeeringute jaoks keeruline, kuid tuleb meeles pidada, et jätkusuutliku investeerimise finantseesmärk on teenida kasumit pikas perspektiivis ja väiksema riskiga, mitte lühiajaliselt. Eurooplaste jaoks on jätkusuutlik investeerimine muutumas standardiks.