Kuidas läks Swedbanki rohesaadikutel pakendivabaduse väljakutse?

Oleme oma töötajate hulgas kokku pannud rohesaadikute klubi, mille eesmärk on viia kestlikkuse teemat oma tiimidesse, kodudesse ja ühiskonda laiemalt. Kokku saades arutame ja jagame üksteisega, kuidas igapäevaselt rohkem keskkonda säästa ning inspireerime ja motiveerime üksteist jätkusuutlikumalt toimetama.

Kas teadsid, et sel aastal on viimane aeg prügisorteerimisega alustada? 2023. aastaks on see keskkonda hoidev tegevus kõigile kohustuslik. Mis oleks kui tegeleksime lisaks tagajärgede leevendamisele ka ennetusega ehk prooviksime vähem pakendeid kasutada! Kolm usinat saadikut Kadri Hekk, Kristin Kaasik ja Merje Klopets jälgisid kahe nädala jooksul, kas ja mil määral on võimalik pakendivabalt toitu osta. Vaatame, kuidas see neil õnnestus ning mis nippe nad enda jaoks avastasid.

Kristin otsustas realistlikult läheneda

Kristin tõdeb, et ei planeerinud väljakutset suurelt ette võtta, vaid võimaikult realistlikult läheneda „Minu toidukorvis on üsna klassikalised valikud ja saan palju kätte ilma pakendita. Näiteks juurviljade ja puuviljade jaoks kasutan taaskasutatavat puuviljavõrku või panen otse riidest poekotti. Liha ostan üldjuhul lahtiselt letist ja kui meeles, kannan kaasas enda karpi. Kurki süüakse meie peres palju ning praegusel perioodil kui kasvuhoonest kurki ei saa, on Luunja valik nr 1, kahjuks on see pakendatud kilesse. Mind häirib, et kala saab põhiliselt osta konservis või plastpakendis. Tuunikalakonserv on küll hea hinnaga, aga sellest jääb jube pakend alles. Kui tahaks liha asendada kalaga (mis ei maksaks nii palju), siis on valik üsna kesine.“

„Väljakutse käigus võtsin eesmärgiks leida pakendivaba leiba. Ühe valikuna panin silma peale toidupoes küpsetiste letis pakutavale leivale. Suurem panus oli Biomarketi valikul, kuid seal olid minu üllatuseks kõik leivad kilesse pakendatud,“ räägib ta.

Kristini meelest saab igaüks teha pakendivaba valiku, kuid see tuleb sobitada enda ostukorvi ja valikutesse: „Näiteks 100% pakendivaba valiku asemel tee otsus, et panustad nii palju kui võimalik. Mine vaata üle enda lemmiktoiduketi lahtine lett, et oskaksid planeerida, mis karpidega minna ja mida tuua. Tuleks mõelda, kas haarata esimese asjana pakiliha järele või osta lahtisest letist enda karbiga? Ja kui endal karpi kaasas ei ole, siis kas lahtisest letist saab taaskasutatava karbi soetada? Üks hea nipp on mul veel: olen hakanud lahtiselt ostma suuremas koguses pähkleid ja rosinaid, varem ostsin ikkagi pakis.“

Kas pakendivabadus võrdub rahaline võit? “Ei usu! Kahjuks. Lahtise letikauba toiduainete kilohind muutub harva ja enamasti on ka pakendatud toodetel soodustusi rohkem ning valik mitmekülgsem. Kodukeemiast ei hakka rääkimagi. Pakendivabalt saab paremat valikut turult, kuid minu kodu lähedal asuvas Balti Jaama Turul on üldjuhul hinnad kallimad kui toidupoes,“ tõdeb rohesaadik.

Täistaimetoidu huvilisena on pakendivabalt poodlemine veidi lihtsam

Täistaimetoitlane Kadri tarvitab enamasti pakendamata tooraineid ehk köögi- ja puuvilju. „Ma ei ole aastaid ühtegi kilekotti võtnud/ostnud, isegi turul surun müüjale oma võrk-koti näppu, kuhu head-paremat panna. Üks toode, ilma milleta aga ei saa on külmutatud köögiviljad, eriti spinat. Suvel saab viimast oma aiast, aga praegu vaid pakendatult poest. Lohutan end sellega, et 400g külmutatud spinatit ühes pakendis on parem kui 4x100g värsket spinatit, mis on omakorda pakendatud plastkarpi ja kilesse. Biomarketis käin tihti pakendamata ökoselleri järel. Väljakutse ajal võtsin eesmärgiks leida lahtiseid kaerahelbeid, mille leidsin lõpuks Ilma poest Kalamajas,“ rõõmustab ta.

Väljakutse ajal tegi Kadri ise pakendivaba hapukapsast, kuna see on pakendita, tervislikuma soolaga, maitsvam ja odavam: „Kui norida, siis himaalaja sool tuli seekord küll pakendis, aga kui pakk otsa saab siis Ökosahvrist saab seda lahtiselt osta. Minu kui korteri-aedniku üks lemmiktegevusi on idandamine ning roheliste võrsete kasvatamine. Minge vaadake poe idude/võrsete hindu ja te lausa janunete nende isekasvatamise järele! Ökopoodidest saab lahtiselt mungube, läätsesid, herneid ja toortatart. Seekordne mungoa ja kikerherne saak on alloleval pildil 20+ korda kasutatud korduvsuletavas kotis. Alternatiivi pakendatud maitseainetele leidsin Mahemarketist, kus saab oma purgi sisse valida kõikvõimalikke vürtse ja ürte. Pähkleid, seemneid ja kuivatatud puuvilju lahtiselt – soovitan selleks Tallinnas Sikupillis asuvat Gemossi hulgiladu. Hulgi ostes on ka jätkusuutlik rahakotile.“

„Kui Biomarketist Sonetti ökoloogilise kodukeemia ostmine on minu jaoks tavapärane tegevus juba aastaid, siis Ilma poest ostsin hambapesutablette esmakordselt. Piltidel toodud ostudest olid need tabletid kindlasti kõige rahakoti “vaenulikum“. Kokkuvõttes: pakendivabalt tarbimine on kindlasti mõnevõrra kallim, kuna paljud pakendivabad kaubad on saadaval vaid ökopoodides, samas mürgivaba toit ja pesuvahendid tulevad tervise aspektist lõpuks ikkagi odavamad,“ tunnistab saadik.

Merje pakendivabaduse väljakutse läks üle kivide ja kändude

„Ilmselt võtsin endale liiga ambitsioonika eesmärgi – tahtsin väljakutse jooksul täiesti ilma pakenditeta läbi ajada, aga see tundus võimatu. Olen hästi tubli prügi sorteerija olnud pikka aega ja midagi ostes vaatan muu hulgas seda, et seal poleks üleliigset pakendit. Samas päris pakendivabadusest olen kaugel,“ jagab Merje.

„Kuna mul jõudis väljakutse ajal nõudepesuvahend otsakorrale, võtsin oma eelmise pesuvahendi pakendi ja läksin Biomarketisse uue jahile. Sealne süsteem on väga mugav, saad enda vanu potsikuid täita ja kui pakendit pole kaasas, saad sealsest pakendipesast omale kasutatud pakendi võtta. Samuti kasutasin oma pakendit pähklite ja leiva ostmisel. Juur- ja puuviljade ostmiseks on mul reeglina kaasas võrkkotid. All on ka üks halb näide: kui tahtsin enda kodupoest avokaadot osta, olid saadaval vaid ülepakendatud variandid, mille peale kadus avokaadoisu sootuks,“ tunnistab ta.

Nagu pildilt näha, on rohesaadiku peres suuri jäätisefänne, kelle jaoks tuleb pidevalt varusid täiendada:„Kui viimati jäätisehunnikuga koju tulin, küsisin pere käest nõu, kuidas saaksime pakendite kogust vähendada. Saimegi kokkuleppele, et järgmine kord ostame suure liitrise jäätise, mis on selles papitaolises pakendis või mõne suurema jäätise taaskasutatavas pakendis. Näiteks on mul sügavkülmas palju LaMuu pakendites sügavkülmutatud maasikaid. Vahel ostame poest ka mahla ja leidsin, et seal saan pakendivabadusele kaasa aidata, ostes taaskasutatavas (näiteks klaastaaras) mahla, mitte tetrapakkides jooke. Üldiselt leidsin, et pakendite vähendamise eesmärk nõuab aega ja planeerimist, sellele tuleb läheneda teadlikult. Suur arenguruum on tööstuskaupade puhul, ootan huviga arenguid, et ka seal saaks rohkem kraami vähesema pakendiga või pakendivabalt osta.“

„Kokkuvõtvalt: pakendeid endiselt tuleb, aga püüan olemasolevate valikute seast teha parima. See väljakutse on pannud pakendite vähendamise eesmärgi veelgi enam kuklasse tiksuma,“ tõdeb rohesaadik.