Räägime pettustest: miks langetakse sotsiaalmeedias levivate petuskeemide ohvriks?

Viimased kuud on toonud kaasa pettuslike küsitluste ja loteriide plahvatusliku kasvu. Igal nädalal tuvastatakse kümneid juhtumeid, kus õnnemängudes või küsitlustes osalemine on viinud klientide kontodelt sadu, kui mitte tuhandeid eurosid. Kuidas sellised skeemid töötavad ja miks inimesed nende ohvriks langevad?

Kõige tulemuslikumalt ja enim inimesi puudutavalt levib selline pettus sotsiaalmeedias. Püüdes kindlaid sihtgruppe, luues professionaalse välimusega kampaaniaid, mis matkivad tuntud kaubamärkide veebilehti, stiili ja graafikat, tekitavad petturid kasutajas mulje, et pakkumine on ehtne.

Samuti suurendab jagatud sisu vastu usaldust see, et petturite pakkumised on kõrvuti kõige muu kasutaja jaoks tavapärasega või jagatakse neid sõbralt sõbrale, mis omakorda vähendab kriitilist mõtlemist ning vajadust kontrollida allika usaldusväärsust. See aga ongi see, mida petturid ootavad – tegutse kiirelt, ära mõtle ega kontrolli. Nii on petturite sotsiaalmeedia kaudu levitatavad küsitlused praktiliselt asendanud kunagi laialt levinud e-kirjadega saadetud õngitsuskirjad.

Kui aga hetkeks peatuda ja järele mõelda, vaatavad tunnused, mille taustal pettur tegutseb ja pahaaimamatu inimese kontot tühjendab, otse vastu. Järgnevalt mõned näited:

• Lotovõiduks pakutakse sageli midagi liiga head, et olla tõsi, ja rõhutatakse kiire tegutsemise vajadust.
• Sotsiaalmeedias olev postitus suunab kasutaja veebilehele, mille aadressiribal on petturite loodud aadress. See on õigest aadressist selgelt erinev, meenutades parimal juhul õige ettevõtte aadressi, kuid harvad pole ka juhtumid, kus sellel pole tegeliku aadressiga mingit sarnasust.
• Sageli küsivad petturid tundlikke andmeid nagu kaardi- või pangakonto andmed või paluvad tehinguid kinnitada PIN-koodidega. Näiteks võidakse kasutajale selgitada, et kasutajatunnust ja kaardiandmeid vajatakse panga nimel korraldatavas õnneloosis osalemiseks ning PIN-koodidega on vajalik end tuvastada võidu kättesaamiseks.
• Küsitluses osalemise eest lubatakse tasu, mis jällegi on lihtsalt üks viis, kuidas meelitada inimesi andma rohkem infot enda kohta või suunata nad teistele petulehtedele.

Vaata ka näiteid hiljuti levinud petuskeemidest:

Kuidas sotsiaalmeedias levivaid petuskeeme vältida?

• Ole skeptiline ja hinda kriitiliselt saadud pakkumisi ning kontrolli nende usaldusväärsust.
• Seadista oma sotsiaalmeedia konto privaatsusseaded maksimaalselt turvaliseks.
• Pea meeles, et Swedbank ei küsi loosimises või kampaanias osalemiseks PIN-koode ega kaardi- või pangakonto andmeid. 
• Jälgi kinnitussõnumite teksti ja pea meeles, et PIN1 oled Sina ja PIN2 on Sinu allkiri. Ole kindel, et annad oma allkirja vaid sellise toimingu jaoks, mida Sina ise soovid teha. Kui Su telefonile tuleb suvalisel ajal PIN1 või PIN2 küsiv sõnum, ära seda mingil juhul kinnita, sest nii võid anda petturile ligipääsu oma pangakontole.
• Kontrolli, et aadressiribal olev aadress on õige. Vigane võib olla ka ainult üks täht, näiteks www.swedpank.ee või www.swebank.ee ei ole korrektsed.