Must reede on peagi käes: kuidas veenduda, et sa e-poodides šopates petta ei saaks?
Peagi saabuv Must reede tähendab petturite jaoks magusat aega: inimeste tähelepanuvõime on ostutuhinas hajunud ja surve internetist soodsaid hinnapakkumisi leida kasvab tavapärasest suuremaks. Swedbanki finantskuritegude ennetamise juht Eero Ergma jagab kiireid nippe, kuidas ebausaldusväärseid e-poode ära tunda.
Jõulud pole enam kaugel ja paljude jaoks on novembri keskpaik juba aeg, mil hakatakse jõulukinke ostma. Kuu lõpus toimub ka ülemaailme ostupüha Must Reede, mil paljud veebikaupmehed suuri allahindluseid teevad.
Kuigi jõulueelne periood annab võimaluse suurteks soodustusteks, peab sel ajal eriliselt tähelepanelik olema erinevate pettuste suhtes, mis tarbijaid e-poodides varitseda võivad. Eriti kehtib see välismaiste kaupluste suhtes, kus risk rahast lihtsalt ilma jääda on Eesti veebipoodidega võrreldes oluliselt suurem.
Loe, mida teised ütlevad
Swedbanki finantskuritegude ennetamise juht Eero Ergma sõnul peab igale internetiostule eelnema vähemalt baastasemel taustatöö. “Kõige hõlpsam on veebipoe nime guugeldada ja vaadata, mida ütlevad teised kliendid. Kui sealt tuleb välja läbiv joon, et tarbijad pole soovitud tooteid kätte saanud või muud moodi petta saanud, siis on selge, et ostlemiseks tasuks valida mõni muu kauplus,” ütles ta.
Ergma lisas, et arvustusi võib lisaks Google’ile leida ka teistelt platvormidelt, näiteks Trustpilotist või Redditist. “Ohumärk on seegi, kui veebipoe kohta pole üldse arvustusi kirjutatud. Tundmatute e-poodide asemel tasub alati võimalusel eelistada kauplusi, mis on juba pikalt turul tegutsenud ja kelle osas on tarbijatel kogemus juba olemas,” sõnas ta.
Lisaks arvustustele soovitab Ergma uurida, kas e-poel on olemas juriidiline aadress, firma nimi ja toimiv klienditeenindusnumber, et probleemide korral oleks võimalik hiljem kuskile pöörduda.
Firma asukoht on oluline tarbijaõiguste seisukohast, sest kui veebikauplus asub Euroopa Liidust väljaspool, kehtivad seal märksa leebemad regulatsioonid. “Näiteks Hiinast tellides ei ole tarbijal õigust 14 päeva jooksul pärast ostu toode tagastada ja raha tagasi saada,” rääkis ta.
Kaitse oma andmeid
Omaette kategooria moodustavad küberpettused, mille abil kurjategijad veebipoodidest inimeste andmeid õngitsevad. “Leebem variant sellest on hiljem e-maili teel saabuv spämm, kuid kõige hullema stsenaariumi korral võivad rändama minna ka ostleja pangakaardi andmed,” sõnas Ergma.
E-poe turvalisust on võimalik valideerida veebibrauseri aadressiriba vaadates. Kui aadressi ees seisab “https” ja selle kõrval asuvale lukumärgile vajutades ütleb brauser, et veebileht on turvaline, siis on tarbija sisestatavad andmed (näiteks parool ja pangakaart) krüpteeritud ja veebilehe omanik neid ei näe. Lisaks kaupmehe ajaloole tasuks võimalusel kontrollida ka veebilehe vanust. Uuemad domeenid võivad olla vähem usaldusväärsed. Sageli on kelmusteks kasutatavad e-poed loodud vahetult enne pettuste korraldamist.
Kokkuvõttes kehtib Ergma sõnul lihtne reegel: kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis see tavaliselt nii ongi. “Ulmeliselt soodsat hinda nähes tasub alati mitu korda läbi mõelda, mille pealt see hind tuleb. Kui pakkumisi teeb veel ka tundmatu müüja, siis pole mõtet riski võtta,” lõpetas ta.
