Kuidas panga ja KIKi toel soetada säästlikku eletriautot või koguni kastiratast?

Kas plaanid esmakordselt autot soetada ning mõtted mõlguvad elektri suunas või hakkab praeguse auto liising lõppema ning uueks sõidukiks eelistaksid midagi keskkonnasäästlikumat? Alates 28. veebruarist saab elektriauto soetamisel taotleda Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) 4000 euro suurust toetust. KIKi projektikoordinaator Lauri-Indrek Tummeleht ja Swedbanki erakliendi liisingutoodete valdkonnajuht Karin Saar selgitasid Swedbanki veebiseminaril, mida elektriauto liisimisel ning ostutoetuse taotlemisel silmas pidada. 

Eestlased on teada-tuntud autosõbrad. Näiteks soetati Eesti Panga andmetel eelmisel aastal liisinguga ligikaudu 60 000 sõidukit. Kui keskkonnasäästlikumate hübriidautode populaarsus on aastatega üha kasvanud, siis elektriautode levik on endiselt lahjavõitu, moodustades ligikaudu 3–4% kõigist soetatud autodest. Põhjuseks on sageli kallis hind ning mure laadimise pärast. „Swedbanki liisingu statistika kohaselt finantseerisime eelmisel aastal kokku ligi 100 elektriauto ostu. Teadlikkus küll kasvab, sest aina enam jälgitakse sõidukite igapäevakulusid, kuid piirajaks on hind,” nentis Saar. Ta tõi näiteks, et keskmine liisingu maht on Swedbankis ligi 30 000 eurot, kuid elektriautode maksumus on sellest tavaliselt kõrgem. 

Inimeste motiveerimiseks oma valikuid muutma ning eelkõige CO2 heitekoguste vähendamiseks pakub KIK ostutoetust nullheitega sõidukitele ehk täiselektriliste sõidu- ja kaubaautodele. Kusjuures toetust makstakse ka elektriliste kastirataste ostjatele. „Meie laiem eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni transpordisektoris ning suunata autoturgu nii, et tänaval näeks üha enam elektriautosid. Loodame samuti, et inimesed, kes kaaluvad perre teise või kolmanda auto ostmist, valivad selle asemel kastiratta,” sõnas Tummeleht. 

Kuidas toetuse saamine käib?

Toetuse saamiseks tuleb kõigepealt osta täiselektriline sõiduauto või kaubik, mis kuuluvad vastavalt M1 ja N1 kategooriate alla. Kusjuures taotluse saavad esitada ka need, kes ostsid elektriauto enne toetuse ametlikku algust ehk alates 6. veebruarist. „Enne ostu tuleks kindlasti lugeda hoolikalt taotluse saamise tingimusi. Muidu võib juhtuda, et ostate auto ära, aga toetusele ei kvalifitseerugi,” ütles Tummeleht. Näiteks makstakse toetust ainult ettevõtetele ja eraisikutele, kellel puudub maksuvõlg ning kelle minevikus pole teatud liiki kuritegusid, näiteks majanduskuritegusid. Samuti peab sõiduvahend olema ilmtingimata uus ja täiselektriline. „Iseenesest kuulub vesinikuauto ka nullheitega sõidukite alla, aga kahjuks asub meile lähim vajalik tankla Riias,” ütles Tummeleht. 

Sõiduautode puhul on toetuse suurus 4000 eurot ning kastiratta puhul pool sõiduvahendi hinnast, aga mitte rohkem kui 1000 eurot. Toetuse saanud autoga tuleb sõita vähemalt neli aastat ning seda tohib toita vaid rohelise elektriga. „Muidu tekiks oht, et me toetame saastavat elektritootmist. Roheenergia puhul on autoomanikul mitu valikut, alustades rohelisest elektripaketist ja lõpetades taastuvenergia päritolu tunnistusega. Meil on varasemalt olnud ka taotlejaid, kes toodavad ise rohelist energiat,” ütles Tummeleht. 

Liisinguintress on rohelistele autodele soodsam

Enamik eraisikuid võtaksid elektriauto välja ostmise asemel arvatavasti liisingusse. Kes pole varasemalt auto liisimisega kokku puutunud, siis lihtsustatult tähendab see seda, et liising ostab elektriauto kliendi eest ära ja annab selle talle kindlaks perioodiks kasutada. Kui periood saab läbi, siis saab klient kas auto omanikuks või tuleb tal maksta auto jääkväärtus, mille järel saab ta auto omanikuks. „Liising on oma olemuselt väga hea lahendus neile, kes ei taha kõiki vabu vahendeid auto peale kulutada,” selgitas Karin Saar. Kuigi liisingusse saab võtta nii uusi kui ka kasutatud sõidukeid, siis toetuse saamiseks peab elektriauto olema uus. „Lisaks on oluline meeles hoida, et ostutoetuse puhul peab liisingu esmane sissemakse olema 4000 eurot,” lisas ta. Toetuse kasutuse osas saavad liisinguandja ja autoostja ise kokku leppida, kas soovitakse vähendada kuumakset või hoopis liisingu perioodi.  

Enne liisingutaotluse esitamist manitseb Saar kulusid hoolikalt läbi mõtlema. „Tegemist on ikkagi finantskohustusega ning enne auto liisimist tuleks mõelda, mis kulud kõik sellega kaasnevad. Nullheitega sõidukite toetus on küll auto soetamisel abiks, aga sõiduk nõuab ka liiklus- ja kaskokindlustust, hooldust, talverehve jne,” toonitas Saar. Seetõttu on ükskõik millise auto liisimise tingimusteks seatud  regulaarse sissetuleku olemasolu, mis peab ühe liisinguvõtja puhul olema vähemalt 800 eurot ja kaastaotlejaga koos 1000 eurot.  

Peale lisakulude tuleb liisingu puhul arvestada ka intressiga, kuid toetuse huvilistele on siinkohal häid uudiseid. „Me pakume keskkonnasõbralikele sõidukitele paremaid tingimusi. Autodel, mille CO2 heide on kuni 50 grammi kilomeetri kohta, on liisingu intress tavapärasest madalam ehk alates 1,49% koos kuue kuu euriboriga,” ütles Saar. 

Kallimad Teslad jäävad kahjuks toetusest ilma

Kui palju autosid üldse toetada plaanitakse? „Üks eraisik saab toetust küsida ühele autole ja ühele jalgrattale ning üks ettevõte kokku 15 autole, kusjuures alates kolmandast või viiendast autost muutuvad tingimused rangemaks ehk toetuste andmisel vaatame ettevõtte majanduslikku suutlikkust ja varasemat käivet,” ütles Tummeleht. Samuti ei tule kõne alla skeemid, kus luuakse mitu erinevat ärikeha, et toetusepotti enda taskusse tühjendada, sest taotleja alla loetakse kõiki selle ettevõttega seotud juriidilisi isikuid. Toetust jagatakse kokku 8 miljoni euro ulatuses. „Me oleme arvestanud, et seda jagub ligi 1700 auto ja 600–700 ratta ostmiseks,” lisas ta. 

Loodetavasti motiveerib toetus  autoomanikke elektrisõidukeid soetama, kuid pole ohtu, et Eesti teedel hakkavad Teslad suuri ummikuid tekitama. Nimelt ei mahu Tesla kallimad mudelid toetuse sisse, sest sõiduautode hinnapiiriks on seatud 60 000 eurot ja kaubikutel 80 000 eurot, millele lisandub käibemaks. „Loodame, et elektriauto soetavad need, kes peavad palju sõitma, ning kasutavad toetust seega täiel määral ära. Samuti loodame, et kastiratta ostu toetamine paneb inimesi mõtlema, kas äkki oleks neil võimalik mõned käigud autota teha. Näiteks käia ilusa ilmaga poes või tuua lapsed lasteaiast koju hoopis ratta seljas,” ütles Tummeleht.