Kuhu liigub Eesti haridus? Arvamusfestivali hariduse tuleviku ala kõige põletavamad mõtted

Tänavune Arvamusfestival on värskelt selja taga ning rohkem kui kahesajalt kavas olnud arutelult kogunes küllaga väärt mõtteid, kuidas Eesti elu ja ühiskonda tervikuna edasi viia. Swedbanki toetatud hariduse tuleviku alal toimus 8.–9. augustil kokku kuus erinevat paneeli, mille mõjukaimad mõttearendused oleme siia koondanud.

1. Mis on Eesti hariduse eesmärk?

Arutelul osalesid Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi õpilane Cordelia Paap, Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor ja eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop ning ettevõtja Taavi Kotka. Arutelu juhtis Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi koolijuht Indrek Lillemägi.

Kuigi saame rõõmustada selle üle, et Eesti haridus on maailmamastaabis väga kõrgel tasemel, on haridusele ja õpetajatele erakordselt palju ootusi. Kool peab lapsest kasvatama targa inimese, selgeks tegema käelised oskused, hoidma noore füüsiliselt aktiivsena. Lisaks sellele ka toetama tema emotsionaalset võimekust, arendama sotsiaalseid oskusi jne.

Kuna õpilastel ja õpetajatel on teadmiste edastamisel ja omandamisel nii vaimsed kui ka füüsilised piirid, tuleb eesmärke kitsendada. Arutelust jäi sõelale kaks küsimust, mis aitaksid fookust sättida:

• Milline on Eesti majandus 30 aasta pärast ja keda meil sinna vaja on?
• Kuidas toetada noori nii, et nad muutuvatest oludest hoolimata astuksid ellu oskusega leida endale sobiv koht ja panustada viisil, mis on kasulik nii neile endile kui ka ühiskonnale?

Margit Sutrop tõi lisaks välja, et kuna ootusi on palju, tuleb tõhustada õpetamise kvaliteeti, kuid Eestis on puudu didaktikuid, kes toimivaid metoodikaid ja õppematerjale looksid.

Panelistid nõustusid, et Eesti hariduse üle arutajaid on palju ja ka mõtteid jagub, kuid asjad takerduvad tegemise taha. Taavi Kotka sõnul peaksid lapsevanemad olema aktiivsemad oma laste haridustee toetamisel ning ka erasektori esindajad võiksid aktiivsemalt panustada.

2. Koolijuht on tippjuht?

Vestluses lõid kaasa Rõngu Keskkooli juht Romet Piller, Audru Kooli ja Lindi Lasteaed-Algkooli direktor Egle Rumberg, Harku Vallavalitsuse abivallavanem Jüri Käosaar ja Swedbanki personali- ja haldusdivisjoni juht Liisa-Maria Lees. Paneeli vedas eest TERA koolijuht ja Eesti Koolijuhtide Ühenduse juhatuse esimees Urmo Uiboleht.

Arutelu kandnud küsimus sai väga kiire ja kindla vastuse: „Jah, koolijuht peab olema ka tippjuht!“.

Pikemaks aruteluks läks aga selle üle, kas see tegelikkuses täna ka nii on ja mida saaks teha, et koolijuhtidel oleks võimalik just juhtimisega tegeleda. Lahendusena nähti:

• Toetada koolijuhtide pädevusi, et nad saaksid ja julgeksid tippjuhina tegutseda.
• Koolipidaja peab oma koolijuhte nägema partneritena ning neid toetama.
• Koolijuhi ametit ja selle pakutavaid võimalusi tuleb laiemalt tutvustada, et tuua tugevaid inimesi sellele positsioonile.
• Samuti tuleb panustada, et töö ja vastutus oleksid väärikalt tasustatud.

3. Milline koolivõrk kasvatab tarka last ja tugevat kogukonda?

Tallinna Ülikooli dotsent Triin Lauri, Skaala Impacti juhataja Kristina Siimar, Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Henry Kattago ja Rõuge Vallavalitsuse abivallavanem haridus- ja sotsiaalalal Kadri Kangro arutlesid, milline koolivõrk suudab kasvatada korraga tarka last, tugevat kogukonda ja koostöist haridusvõrgustikku. Jutuajamist kureeris Targa Tuleviku Fondi juht, treener ja mentor Annika Räim.

Vestlusest koorus välja, et Eestis on olemas vajalikud uuringud ja konkreetsed ettepanekud koolivõrgu optimeerimiseks, kuid takistuseks jääb otsustamatus ning muudatuste elluviimise takerdumine.

Ühest küljest tajutakse tugevalt, et koolil on erinevates kogukondades erinev roll, mis teeb koolivõrgus muudatuste tegemise keerukaks ja valuliseks. Samas nenditi, et ka praegune juhtimisstruktuur ja rahastusmudel, mis on jagunenud riigi, erinevate ministeeriumite ja KOVide vahel, takistab selget vastutuse võtmist.

Arutelust jäi õhku küsimus: kas 79 KOVi põhine ja isevooluteed kulgev koolivõrk on parim viis tagamaks kvaliteetset ja kättesaadavat haridust kõigile?

4. TI-hüpe ja selle vajalikkus

Tänavu ei saadud mööda ka tehisintellekti (TI) hüppest ja selle vajalikkusest. Teema üle arutlesid SA TI-Hüpe tegevjuht Ivo Visak, Pärnu Koidula ja Pärnu Sütevaka õpetaja Siim Ruul ning Paide Riigigümnaasiumi õpilane Karola Lee Aasavelt. Vestlust juhtis pikaajalise tehnoloogiataustaga haridusekspert, õpetaja ja investor Oleg Shvaikovsky.

Üheskoos tõdeti, et tehisintellekt on juba kooliellu jõudnud ning kõigil osapooltel on sellest võita. Seda kõike juhul, kui on selgelt läbi mõeldud, kuidas seda teadlikult kasutada.

TI ei võta õpetajate tööd üle, vaid oskuslikul kasutamisel vähendab tehnilise töö mahtu, et õpetajad saaksid vabanenud aega pühendada õpilaste toetamisele ja individuaalsele lähenemisele. Samuti nenditi, et heal juhul on vaid 25% Eesti õpilastest välja kujunenud eneseregulatsioonivõime. See omakorda tähendab, et enamik vajab siiski juhendamist, et teadmisi omandada.

TI-hüppe eesmärk ja edumõõdik on see, et koolisüsteem oleks tehisintellekti muutuste osas nõtke ja saaks valdkonna arengutega hakkama.

Hariduse tuleviku üle debateerisid ka erakondade esimehed. Sealsest arutelust jäi enim kõlama lapse sotsiaalmajandusliku tausta mõju hariduslikule ebavõrdsusele. Paraku kiireid lahendusi ei näivat olevat, vaid olukorra parendamiseks on vajalik riigi ja KOVide tihedam ja süstemaatilisem koostöö.

Vaata Arvamusfestivali pildigaleriid ja kuula arutelusid järele. Iga nädal uued episoodid!

Swedbank toetab hariduse ja finantskirjaoskuse edendamist, ettevõtlikkust ning tugeva ühiskonna arengut. Toetasime Arvamusfestivali haridusala, sest haridus on üks olulisemaid investeeringuid tulevikku.