Keskkonna kolmapäev: kuidas teha altruistlik heategu looduse heaks sentigi kulutamata?
“Keskkonna kolmapäev: keskkond ja kukkur käsikäes” artiklisari tutvustab viise, kuidas säästa nii raha kui ka keskkonda.
Olen juba pikemat aega soovinud puid istutada selleks, et enda ökoloogilist jalajälge kompenseerida. Kuid palju istikud maksavad? Kuhu ma üldse ise neid istutada tohin nõnda, et hiljem metsavaht neid ära ei korista? Kahjuks on istutamine üsna kulukas, aga tõesti soovin väga midagi altruistlikku keskkonna heaks teha. Kuidas seda teha varandust kulutamata?
1. Seeme mulda
Süsinikdioksiidi õhku vabanemine põhjustab Maa temperatuuride tõusu, mis tähendab meretaseme tõusu, soojemaid ookeane ning ohtu loomadele ja lindudele, kes kiirete muutustega kohaneda ei suuda. Puud aitavad CO2 ja õhu tasakaalu tasakaalustada ning olukorda leevendada. Väiksena korjasin sügiseti kastaneid ja tammetõrusid. Kaevasin neile augukesed, kus nad said kasvada. Käisin hiljuti vaatamas, kuidas neil läheb ning mitmed olid juba päris pikad, üks isegi minust pikem. Sel sügisel kavatsen taas kindlasti seemneid metsa kasvama panna. Oma ökoloogilise jalajälje puude istutamisega kompenseerimiseks tuleb see esmalt välja arvutada kas näiteks Positumi eestikeelse või Footprint Calculator inglisekeelse kalkulaatoriga. Keskmise eestlase kohta tekib aastas Eurostati andmetel 15 tonni süsinikdioksiidi. Tonni süsinikdioksiidi kohta tuleks väidetavalt istutada kuus puud. Seega peaksin mina istutama 24 puud ja keskmine eestlane 90 puud aastas.
2. Olemasolevate kilekottide kompenseerimine prügijooksuga
Aastate jooksul on koju kogunenud päris korralikult väiksemaid plastkotte (suuri enam majapidamises pole). Kord kutsusime sõbrannaga semud kiirele 10-minutilisele prügijooksule. Kogused, mis me 15 peale suhteliselt väikeselt alalt kogusime, olid ulmelised. Üks neiu kommenteeris seda nii: “Algul mõtlesin, et mis me ikka sinna korjama läheme. Seal pole midagi. Pärast leidsime aga nii palju prügi, mida muidu ei märka.” Enim leidsime sigaretikonisid. Seega, kui sul on kodus liialt kilekotte, siis mine nendega prahti korjama. Kätte pane kindlasti kas teine kilekott või aianduskindad.
3. Korralda keskkonnateemalisi filmiõhtuid
Öeldakse, et üks inimene ei muuda mitte midagi. Vaidlen vastu! Mitmed minu tuttavad ja sõbrad on mulle kas kirjutanud südantsoojendavaid kirju või öelnud otse näkku, et olen neid mõjutanud oma tarbimisest teadlikum olema. Vähemalt üks neiu hakkas isegi samuti nullkuluga tegelema. Ka minul on sõber, kes mind nullkulu suunas liikuma mõjutas. Ole see, kes oma sõprade teadlikkust tõsta aitab. Kutsu nad külla keskkonnateemalisi dokumentaale vaatama. Mulle meeldisid inglisekeelsed “A plastic ocean”, “Minimalism” ja “An inconvinient truth”. Kahte neist vaatasin Netflixist. Korralikud tasuta dokumentaalid on aga saadaval ka Youtubes.
4. Anneta “Ma armastan aidata” keskkonnas preemiapunkte või aega
“Ma armastan aidata” annetuskeskkond on suurim vabaühendusi koondav lehekülg Eestis, kus saad annetada otse enam kui 50 Eesti võimekale vabaühendusele. Keskkonnas saab annetada laste ja perede, tervise ja toimetuleku, hariduse ja võrdsete võimaluste ning loomade ja loodushoiu heaks. Sul on võimalik teha ühekordne annetus, püsiannetus või hoopis annetada oma aega. Swedbanki kliendina saad annetada ka preemiapunkte. Ühes kuus saab korraga tellida ühe kingituse. 60 preemiapunkti eest võib teha 1€ väärtuses annetuse mh Teeme Ära talgupäeva või Eestimaa Looduse Fondi heaks.
Soovitatavad leheküljed enda harimiseks
Arengukoostöö Ümarlaua Koduleht
