Külalisõpetajana rahatarkuse jagamine aitab igapäevarutiinist välja tulla

Märtsis tähistame rahatarkuse kuud ja siis oodatakse koolides külalisõpetajaid rääkima sellest, kuidas koguda raha oma unistuse täitmiseks, kuidas saada rikkamaks või kuidas alustada investeerimisega. Arutasime kogenud külalisõpetaja Keit Mustinguga, miks tasub külalistunde anda ja milliseid nippe kaasa anda.

Väärtpaberite hinnastamise analüütik Swedbankis. Lauluringi juhendaja Põlva Koolis. Rahatarkuse külalisõpetaja. Aga ka jalgpallur rahvaliigas ja heategevuslike kontsertide korraldaja. Seda rida võiks jätkata – Keit Mustingul rolle jagub.

„Külalisõpetajana rahatarkusest rääkimine aitab mul oma igapäevasest töörutiinist välja tulla ja samamoodi rutiini lõhkumine on uus inimene klassi ees ka õpilaste jaoks,“ leiab Keit Musting. „Et õpilased saaksid koolis õpitut paremini seostada päriseluga ja avardada oma karjäärivalikuid, tasub koolidel külalisõpetajaid kutsuda ja külalisõpetajatel koolides oma ekspertiisi jagamas käia,“ usub ta. Ettevõtte jaoks annab see võimaluse tutvustada oma valdkonda ja tuua seoseid koolis õpitava ja töömaailma vahel. „Näiteks kui IT-ettevõtte esindaja räägib oma valdkonnast, siis ühelt poolt ta esindab justkui ühte valdkonda, aga samas saab ta juurde tuua palju seoseid. Kuidas tehnoloogias on oluline matemaatika, mille jaoks matemaatikas on vaja eesti keelt, kuidas näiteks arvutimängude loomisel on IT-ettevõttes ka muusik palgal ning milliseid toetavaid alasid (nt juristid, turundus, kommunikatsioon, personalispetsialistid jne) on IT-ettevõttel samuti edukaks tegutsemiseks tarvis,“ räägib Keit.

Kui soovitada midagi külalisõpetajale, kes läheb oma esimest tundi andma, siis tasub tund korraks läbi mängida. „Kas või ajalises mõttes on hea läbi teha, samuti on hea, kui materjal on selge. Kui slaide kasutada, võiks seal olla pidepunktid, sest lapsel on keeruline teha korraga kahte asja ehk slaide jälgida ja kuulata. Pigem tasub lisada pilte ja vähem juttu,“ soovitab Keit. Veel parem, kui need pildid on põnevad. Näiteks ühes rahatarkuse tunnis oli slaidil pilt, kus laps sosistab koerale midagi kõrva – algklassi lapsed said kohe pakkuda, mis infot koer ja tüdruk vahetavad. Oma esimeses tunnis pani Keit slaidile need majad, kus ta varasemalt oli töötanud ja lasi õpilastel arvata, mis asutustega võib tegu olla. Tema sõnul on hea õpilasi kohe alguses kaasata, siis nad on terve tunni jooksul rohkem haaratud ja mõtlevad/räägivad kaasa.

Lihtsad nipid

Rahatarkuse teemal on ta tunde andnud just algklassilastele. Neile tasub rääkida ka kauplemise ja raha ajaloost, mis paljudele on huvi pakkunud. Samuti on hea üle rõhutada, et ei tasu oma rahalisest seisust valjusti kuulutada. „Kord olin just tunnis rääkinud, et ei ole hea mõte öelda, kui palju sul on raha kontol või kui palju mingi asi kodus maksis. Selle peale tõstis üks õpilane käe ja ütles, et tema issi ostis just 500-eurose kohvimasina,“ muigab Keit. Samuti on säästmine teema, mida juba varakult lasteni viia. „Näiteks kui laps ostab igal nädalal kaks 1-eurost šokolaadi, ent soovib millegi konkreetse jaoks raha kõrvale panna, tasub üks šokolaad ostmata jätta ja tulebki 52 eurot aasta peale säästu,“ toob ta näite.

Õpetajapisiku sai Keit arvatavasti emalt, kes on Põlvas kehalise kasvatuse õpetaja. Kaks Keidu kõrgharidust on seotud puhtalt numbrite ja finantsiga, üks aga muusikaga. „Laulev pangatöötaja“, nagu teda on ka tituleeritud. „Numbrid ja muusika kõlavad väga hästi kokku. Finantsinimesed võivad teinekord ka üle mõelda, muusika õpetab rohkem kuulama,“ leiab ta. See, et ta saab mõlema meelisalaga tegeleda just kodulinnas Põlvas (Keit töötab Swedbanki Põlva kontorist ja kodust), on tema jaoks ütlemata oluline. Plaanid selleks aastaks on tehtud: vähemalt kaks korda külalistund anda ja jätkata prantsuse keele õpinguid. Külalistunde ja töövarjutamisi vahendab Swedbanki kaasasutatud Tagasi Kooli algatus, mille veebilehel tasub end kindlasti kirja panna, kui on soov haridusse panustada ja oma töösse mõnusat vaheldust tuua.

Too õpilasteni kohtumised töömaailmaga. Tagasi Kooli aitab koolinoortel eluliste lugude toel teha teadlikke valikuid ja leida oma tee. Kuidas? Sinu abiga, ekspert või õpetaja! Vii ellu külalistunde, õppekäike või töö- ja tudengivarjutamisi!