pere uues kodus asju lahti pakkimas

Tugev palgakasv on suurendanud nõudlust kinnisvara järele

Swedbanki eluaseme taskukohasuse indeksi järgi vähenes Tallinna eluaseme taskukohasus eelmise aasta neljandas kvartalis võrreldes aastatagusega marginaalselt. Taskukohasuse languse taga on keskmisest palgast kiirem kinnisvarahindade kasv. 2016. aasta neljandas kvartalis oli pealinlaste netopalk 6,3% kõrgem kui aasta varem, kinnisvara hinnad kasvasid aastaga aga 8,5%. 2016. aastal tervikuna kasvasid korterite hinnad 5,1%.

Eelmise aasta teises pooles kiirenes nii kinnisvarahindade kui ka eluasemelaenude portfelli kasv. Hinnakasvu kiirenemisele andis hoogu juurde peamiselt kesklinna piirkond, kus eelmise aasta neljandaks kvartaliks oli hinnakasv tõusnud aastases arvestuses 15 protsendini. Osaliselt on tegemist baasiefektiga, sest 2015. aasta teises pooles kesklinna korterite hinnad langesid. Samas kergitas kiire palgakasv möödunud aastal Tallinna elanike ostujõudu ja parandas nende kindlustunnet, mistõttu nõudlus kinnisvara järele on kasvanud. Kui eelmise aasta keskpaigas oli eluasemelaenude portfelli aastane kasv 4,5%, siis detsembris 5,3%.

Möödunud aastal lisandus Tallinna eluasemeturule 2000 uut korterit

Möödunud aastal lisandus eluasemeturule ligikaudu 2000 uut korterit. Väljastatud ehituslubade ja reaalselt ehitatavate korterite arv on 2016. aastal langenud ning seda eriti viimases kvartalis. Kui 2016. aasta esimeses kvartalis alustati 600 korteri ehitusega, siis viimases kvartalis oli vastav näitaja vaid 200. Seetõttu võib mõningase viitajaga oodata ka uute korterite pakkumise vähenemist. Uute korterite laojääk hakkas kolmandas kvartalis küll tasapisi vähenema, kuid varu on piisav ka mõnevõrra suurema nõudluse katmiseks.

Käesoleval aastal ootame netopalga reaalkasvu järsku aeglustumist, kuna nominaalne palgakasv aeglustub veidi ja tarbijahindade kasv teeb järsu hüppe üles. See vähendab elanike ostujõudu ja võib pärssida nii tarbimist kui nõudlust uute eluasemete järele. Selleks aastaks prognoosime kinnisvarahindade kasvu eelmise aastaga enam-vähem samas mahus.

Balti riikide pealinnadest on eluase kõige taskukohasem Riias

Swedbanki indeksi järgi Riia korterite taskukohasus neljandas kvartalis paranes, kuid Vilniuses vähenes. Neljandas kvartalis Riia korterite hinnad võrreldes kolmanda kvartaliga küll veidi kasvasid, kuid hinnakasv aastases võrdluses jäi negatiivseks. Samas kiirenes palgakasv aastases arvestuses 5%-ni ning intressimäärad langesid 0,5 protsendipunkti võrra. Vilniuses ületas korterite aastane hinnakasv jätkuvalt netopalga kasvu ning korterite taskukohasus seetõttu vähenes. Balti riigi pealinnadest oli neljandas kvartalis eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Riias.

*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Lugege lähemalt: Swedbanki 2016. aasta neljanda kvartali Balti eluaseme taskukohasuse indeks (inglise keeles)

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..