Eesti 10 aastat euroalal: eurol on olnud oluline roll Eesti majanduse kasvus
Käesoleva aastaga saab Eestil kümme aastat euro kasutuselevõtmisest. Euro kasutamise kõrval tähendab see ka euroala riikide ühises rahapoliitikas ja vastavates tehingutes osalemist. See on kahtlemata mõjutanud mitmekülgselt Eesti majandust.
Kui juba enne euroalaga liitumist kasutati Eestis piiriülestes tehingutes eurot võrdlemisi palju (44%), siis selleks aastaks on see osakaal tõusnud ligi 92 protsendini. Euro kasutamine on teinud maksed mugavamaks, odavamaks, kiiremaks ja turvalisemaks. Kui vaadata vaid väliskaubandust, siis on kaupade ekspordis euro osakaal 79%, impordis aga 83%. Eesti majandus on väga euro-põhine ning euro vahetuskursi muutus näiteks USA dollari, mis on osakaalult teine valuuta Eesti välistehingutes, suhtes mõjutab pigem üksikuid kaupu või kaubagruppe.
Euro vahetuskursi muutusel on Eesti majandusele kaudne efekt, kuna euroala riigid moodustavad ligi poole Eesti kaupade ja teenuste ekspordist ning 59% impordist. Viimase kümne aastaga on euroala riikide osakaal Eesti ekspordis veidi tõusnud. Eestist eksporditud kaupade osakaal euroalal on samuti kasvanud. Impordi puhul olulist osakaalu muutust aga toimunud ei ole. Eesti ekspordi turuosa on euroalal suurenenud vaatamata meie kaupade hinnatasemete konvergentsile ning ka hinnapõhise konkurentsivõime vähenemisele paljude euroala riikidega.
Eesti majanduse konvergentsi euroala riikidega on mõjutanud eelkõige kuulumine Euroopa ühisturgu. Kuid ka ühise valuuta kasutamisel ning ühises rahapoliitikas osalemisel on arvestatav mõju. Kui näiteks 2011. aastal oli Eesti SKP ostujõustandardi järgi inimese kohta 66% euroala keskmisest, siis sel aastal on see esialgse hinnangu järgi tõusnud ligi 80 protsendi tasemele.
Eratarbimises kasutatavate hindade tase on aga viimase kümne aastaga tõusnud 71 protsendilt ligi 80 protsendini ning kogumajanduse hinnad on kerkinud kümne aasta taguselt 66 protsendilt sel aastal esialgsete arvestuste järgi ligi 76 protsendini euroala keskmise suhtes.
Euroalasse kuulumisega saame osaleda selle rahapoliitilistes tehingutes, kuid nende kasutamine Eesti majanduses ei ole väga laialdane. Samas näitab Eesti Panga uuring, et Eesti ekspordi euroala keskmisest suurema osakaalu tõttu avaldab rahapoliitika meil majandusele suuremat mõju kui euroalal keskmiselt. Samuti on rahapoliitika toetanud Eesti majandust paljudest teistest euroala riikidest rohkem. Reaalsed ehk inflatsiooni arvesse võtvad intressimäärad on meil olnud euroala keskmisest madalamad .
Kuigi reitinguagentuuride otsused riigireitingute kohta sõltuvad esmalt majanduse ja riigirahanduse olukorrast ja väljavaatest, siis oli 2010. aasta alguses, ehk aasta enne Eesti ühinemist euroalaga, Fitchi ja S&P Eesti reitingute tõstmise oluliseks motivaatoriks euroalaga liitumise tõenäosus. Ka veel praegu toetavad nii Euroopa Liidu kui ka euroala liikmeks olemine meie reitinguid. Fitchilt ja S&P-lt on Eesti saanud investeerimisjärgu väga kõrge, Moody’selt aga investeerimisjärgu kõrge reitingu, mis teeb Eesti jaoks laenuraha soodsamaks.
