Ehitussektori kasv eelmisel aastal pidurdus
Ehitussektor, mis on eelnevatel aastatel andnud tugeva panuse majanduskasvu, eelmisel aastal majanduskasvu enam ei toetanud. Eestis tehtud ehitustööde maht jäi eelmisel aastal 2018. aastaga samale tasemele. Selle põhjuseks oli osaliselt ka väga kõrgele tõusnud võrdlusbaas, kuna kahel eelneval aastal oli ehitusmahtude kasv keskmiselt üle 20%. Kuigi kasv pidurdus, oli tegemist jätkuvalt väga kõrgete mahunumbritega. Ehitusmahtu toetas hoonete ehitusmahu kasv ning pidurdas rajatiste ehitusmahu langus – hooneehitus kasvas eelmisel aastal 3%, rajatiste ehitus aga langes 4% aastases võrdluses.
Kvartalite lõikes mõjutas hoonete ehitusmahtu tugev neljas kvartal – möödunud aasta viimases kvartalis ehitati Eestis hooneid 14% rohkem. Rajatiste ehitus langes viimased kolm kvartalit järjest, neljandas kvartalis ehitati rajatisi 5% vähem kui aasta varem.
Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht välismaal suurenes
Eesti ettevõtete välismaal tehtud ehitustööde maht tõusis eelmisel aastal 60% aastases võrdluses, kuid selline kasv tuleb suhteliselt väikeste mahtude pealt. Välismaal tehtud ehitustööde osatähtsus eelmisel aastal tõusis – kui aasta varem oli osatähtsus keskmiselt 6%, siis sel aastal moodustasid välismaal tehtud ehitustööd 8%. Nii Lätis, Leedus kui ka Soomes ehituse (sh hooneehituse) kasvud eelmisel aastal aeglustusid, Rootsis pöördusid ehitusmahud eelmisel aastal kasvule.
Ehitusettevõtete hinnangul tööjõupuudus ehituses eelmisel aastal leevenes
Koos ehitusmahu kasvu pidurdumisega on ka tööjõupuudus ehituses eelmisel aastal võrreldes 2017. –2018. aastatega leevenenud. Varasemate aastate niigi pingeline olukord tööturul oleks võõrtööjõudu kaasamata veelgi pingelisem olnud. Samas on ehitusmahud oma tipu läbinud ning peamiseks ehitust takistavaks teguriks on ehitusettevõtete hinnangul tõusnud nõudlus, mistõttu on ka ehitusettevõtete kindlustunne viimasel kahel aastal nõrgenenud.
Uusi ärikinnisvara objekte ehitatakse vähem
Eelmisel aastal langes mitteeluruumide ehituslubade arv 10% ning kasutuslubade arv 33%. Lähiajal mitteeluhoonete segmendis kiiret kasvu oodata ei ole. Koos majanduskasvu aeglustumisega peaks lähitulevikus ka nõudlus ärikinnisvara järele eelnevate aastatega võrreldes madalam püsima.
Elukondliku kinnisvara nõudlus on endiselt tugev
Kasutusse lubatud uute eluruumide arv oli eelmisel aastal 8% kõrgem kui aasta varem. Kuigi kasv aeglustus teist aastat järjest, nägime viimati nii kõrget uute eluruumide arvu 2007. aastal. Elukondliku kinnisvara ehituseks väljastati eelmisel aastal 15% rohkem ehituslube kui aasta varem. Seega võib oodata eluhoonete ehitusmahtude mõõdukat kasvu. Kuigi müügis olevate korterite laojääk on 2018. aasta tipust veidi allapoole tulnud, on mõnevõrra madalam pakkumine heas tasakaalus nõudlusega.
Majapidamiste kindlustunne osta või ehitada lähiajal eluase on 2017. –2018. aastate tipust küll veidi allapoole tulnud, kuid see on endiselt tugev. Eluaseme taskukohasus on viimastel aastatel püsinud kõrgel tasemel ning seda on toetanud majapidamiste sissetulekute kiire kasv. Koos majanduskasvu aeglustumisega peaks ka pinged tööturul järgmisel aastal mõnevõrra leevenema, mistõttu meie hinnangul palgakasv mõnevõrra aeglustub, kuid jääb veel endiselt tugevaks. Eluasemete nõudlust jääb endiselt toetama tugev palgakasv ning madalad intressimäärad.
