Ettevõtete käibelangus taandub visalt
Kuigi Eesti mittefinantsettevõtete müügitulu kolmandas kvartalis vähenes, viitavad mitmed näitajad kevadisest majanduslangusest taandumist. Kui teises kvartalis vähenes ettevõtete müügitulu aastases võrdluses 18 protsenti, siis kolmandas kvartalis taandus langus 10 protsendile.
Müügitulu langus oli kolmandas kvartalis laiapõhjaline sest 17 tegevusalast suurenes see vaid neljas: energiatootmises, ITK-s, tervishoius ja sotsiaalhoolekandes ning meelelahutuses ja vaba aja tegevustes. Samas on suurenenud lisandväärtuse osakaal müügitulus, mistõttu jäi see näitaja jooksevhindades eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes samale tasemele. Siin tuleks arvestada, et hinnad on languses ning seetõttu võis lisandväärtus püsivhindades isegi kasvada.
Ettevõtete kogukasum on sel aastal vähenenud
Tööjõukulud on kriisis kukkunud oluliselt vähem (kolmandas kvartalis vaid 2 protsenti), kui ettevõtete käive, mistõttu on nende osakaal käibes tõusnud sel aastal kõrgeima tasemeni ning ületanud isegi 2009. kriisiaasta taset. Ettevõtete kogukulud vähenesid kolmandas kvartalis müügituluga aga samas tempos ning nende kogukasum isegi suurenes aastases võrdluses. Kasumi kasvu taga oli aga paljuski baasefekt, kuna eelmise aasta samas kvartalis tegi ettevõtete sektori kasum tugeva languse. Ilma baasefektita oleks ettevõtete kogukasv veidi vähenenud. Samas, tuleks arvestada, et ettevõtete sektori kogukasum käitub Eestis kvartalite järgi väga volatiilselt ning tegemist on ka esialgse arvestusega, mis täpsema aastastatistika korral võib oluliselt muutuda. Kolme kvartaliga on mittefinantsettevõtete kogukasum vähenenud ligi 13% aastases võrdluses. Kasumi osakaal käibes on langenud viimase 10 aasta madalaimale tasemele. Samas on see kõrgem, kui 2009. kriisiaastal.
Investeeringuid hoiab tagasi nõrk kindlustunne
Ettevõtete investeeringud vähenesid kolmandas kvartalis 9% ning käesoleva aasta kolme kvartali kokkuvõttes olid need 16 protsenti väiksemad kui möödunud aastal. Kuigi investeeringute osakaal ettevõtete käibes on sel aastal veidi langenud, on see jätkuvalt viimase seitsme aasta suurim (kui eelmine aasta välja jätta) tänu 2017-2019. aastate tugevale investeeringute kasvule. Ettevõtete investeeringute suurendamist hoiab tagasi nende jätkuvalt nõrk kindlustunne. Kuigi kaubanduse, tööstuse ja teenuste sektori kindlustunne on aprilli ja mai põhjast korralikult paranenud, on see nõrgem, kui enne pandeemia algust. Tööstuses ja teenuste sektoris hakkas kindlustunne halvenema juba 2018. aasta alguses ja on praegu eelmisest tipust oluliselt nõrgem. Ehituse kindlustunde paranemine on aga väga vaevaline ning see on oluliselt allpool kriisieelsest tasemest.
Sel aastal on rohkem ettevõtete likvideerimisi ja pankrotte
Majanduslangus on sel aastal toonud kaasa suurema arvu ettevõtete likvideerimisi ja pankrotte. Käesoleva aasta esimese 9 kuuga on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel likvideeritud ettevõtete arv suurenenud 21 protsenti ja pankrotistumisi on 17 protsenti enam, kui möödunud aastal.
Koroonaviiruse teine laine halvendab lähiajal majanduskasvu taastumise väljavaadet
Kriisi madalaim punkt on läbitud, kuid viiruse teise laine ja uute majanduspiirangute taustal püsib ebakindlus kõrge. Teine laine on halvendanud käesoleva aasta viimase ja järgmise aasta esimese kvartali või isegi esimese poole majanduskasvu taastumise väljavaadet. See tuleb sektorite lõikes ebaühtlane. Positiivsed uudised koroonaviiruse vastu väljatöötatud vaktsiinide kohta on muutnud aga pandeemia lõpu reaalsemaks. Hiina, USA ja Saksamaa töötleva tööstuse ostujuhtide indeksid näitavad selle majandusharu tugeva kasvu jätkumist, mis omakorda viitab maailma kaubandusmahtude paranemisele. Järgmine aasta peaks tooma suuremaid investeeringuid Euroopa Liidu toel, eriti just rohelisse majandusse. Järgmise aasta teisel poolel, kuid eriti selle lõpus, lisab Eestis majandusaktiivsusele hoogu pensionireform, kui inimesed, kes selleks vastava taotluse on esitanud, saavad oma raha teisest pensionisambast välja võtta. Tõenäoliselt suurendab see mõnevõrra tarbimist ka juba enne pensioniraha kätte saamist. Järgmisel aastal on oodata hinnalanguse taandumist, mis peaks olema täiendava positiivse mõjuga ettevõtete käivetele.
