Hinnatõusu panustas enim toidu kallinemine
Mais jätkus 3-protsendiline hinnatõus. Tarbijahindade kasvu andis kõige suurema panuse toit. Kulutused toidule moodustavad ligi veerandi eestlaste tarbimiskorvist, vaesematel leibkondadel veelgi rohkem. Kõrgemad aktsiisimäärad kergitasid alkoholi ja tubaka hindu.
Mootorikütuste panus hinnatõusu väheneb
Mais andsid mootorikütused tarbijahindade kogutõusust ligi viiendiku. Nafta hinna madala võrdlusbaasi mõju on peaaegu kadunud. Juunis peaks nafta hind jääma juba samasse suurusjärku kui aasta varem.
Hinnatõus jääb meie prognoosi järgi Eestis sel aastal 3% juurde, seda tänu toorainete kallinemisele ja aktsiisimaksude tõusule. Hindade tõus tähendab seda, et palgasaajate ostujõud kasvab sel aastal varasematest aastatest aeglasemalt. Hoolimata tarbijate tugevast kindlustundest – näiteks hinnang pere rahanduslikule olukorrale on viimase kahekümne aasta kõrgeim – on tarbimise kasv aeglustunud. Selle aasta esimese nelja kuu kokkuvõttes kasvas jaemüügi maht vaid 2% eelmise aasta sama ajaga võrreldes.
Intressimäärad jäävad veel pikaks ajaks madalaks
Euroalal tervikuna on energia panus hinnatõusu samuti vähenemas, kuigi ka alusinflatsioon aeglustus mais 0.9%ni (aprillis oli see veel 1.2%). Swedbank homselt Tallinnas toimuvalt Euroopa Keskpanga nõukogu istungilt muutusi euroala rahapoliitikas ei oota. Varaostukava mahtude kärpimise osas ootame signaale keskpanga septembrikuiselt kohtumiselt. Baasintressimäära tõusu prognoosime alles 2018. aasta lõpus. Seega jäävad intressimäärad veel pikaks ajaks madalaks.
