Avalehele
Nafta kallinemine kergitab hindu nii Eestis kui euroalal

Nafta kallinemine kergitab hindu nii Eestis kui euroalal

Hinnad tõusid mais 3,0% aastatagusega võrreldes. Hinnatõusu andsid kõige suurema panuse sundkulutused: toit, eluase ja transport. Hinnaindeksit mõjutas oluliselt ka kõrgemate aktsiisimaksude mõjul kallinenud alkohol ja tubakatooted.

Keskmise palga ja pensionite kasv on hindade tõusust endiselt oluliselt kiirem. Hindadega korrigeeritud keskmine netopalk tõusis esimeses kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes umbes kümnendiku võrra. Nii kiiret ostujõu kasvu nägime viimati eelmise majandusbuumi ajal.

Nafta hind tõusis mais oluliselt

Mootorikütuste hind kasvas nii kõrgemate aktsiisimäärade kui nafta hinna tõusu tõttu. Toornafta hind kerkis mais aastatagusega võrreldes eurodes arvestatuna koguni 40% võrra. Nafta hinna tõusu taga on ühelt poolt OPECi ja tema liitlaste tootmiskärped ja teiselt poolt tugev nõudlus, mille on kaasa toonud hoogustunud majandusaktiivsus. 2018. aastal on tooni andnud poliitilised pinged, sealhulgas Iraani tuumaleppe tulevik. Swedbanki hinnangul püsib nafta hind tänavu üle 70 USD barreli kohta ja langeb siis mõnevõrra järgmisel kahel aastal.

Swedbanki prognoosi järgi ulatub hinnatõus Eestis sel aastal 3 protsendini. Erinevatest kaubagruppidest panustavad hinnatõusu kõige rohkem toit, alkohol ja tubakas ning eluase.

Suurriikide vahel puhkenud kaubandussõnelus mõjutab hindu

Ühelt poolt võivad kaubanduspiirangute alla jäänud kaubad uusi turge otsides hindu allapoole suruda. Siiani, kaubandustõkete algfaasis, ei ole seda veel juhtunud. Pigem on metallide hinnad tugeva nõudluse, ebakindla turusituatsiooni ja Venemaale kehtestatud täiendavate majandussanktsioonide tõttu tõusnud.

Teiselt poolt kergitavad kõrgemad tollimaksud importkaupade hindu. Eile avalikustas Euroopa Komisjon oma ettepaneku täiendavate tollimaksude kohta USA kaupadele. Antud paketi otsene mõju Eesti kaubavahetusele on marginaalne. Euroopa Komisjoni ettepanekus toodud kaupade importkäive USAst Eestisse moodustas 2017. a. alla 4 miljoni euro ehk 0,03% Eesti kaupade koguimpordist. Kõige suurema importkäibega on toodud kaupadest viski ja elektroonilised sigaretid.