Tallinna eluaseme taskukohasus on sel aastal mõnevõrra halvenenud

Swedbanki arvestuste järgi on Tallinna eluaseme taskukohasus selle aasta üheksa kuu jooksul võrreldes eelmise aasta sama ajaga veidi langenud, kuna Tallinna korterite hinnakasv oli pealinlaste netopalga kasvust kiirem. Tallinna korterite keskmise ruutmeetrihinna aastakasv kiirenes kolmandas kvartalis 7.9%-ni, pealinlaste netopalk oli aga 4.4% kõrgem kui aasta varem. Selle aasta esimese kolme kvartaliga on Tallinna korteri keskmine ruutmeetri hind tõusnud 6% võrreldes 2018. aasta sama ajaga. Pealinlaste netopalga kasv on olnud aga aeglasem – esimese kolme kvartaliga tõusis netopalk keskmiselt 4% aastases võrdluses, mis on mullu sama ajaga võrreldes 2,5 korda aeglasem. Eelmisel aastal toetas netopalga 10-protsendist kasvu oluliselt tulumaksureform, mis parandas suuresti ka eluaseme taskukohasust. Tallinna korterite keskmise ruutmeetri hinna ja netopalga suhe püsib kuuendat aastat võrdlemisi stabiilsena – ühe ruutmeetri eest tuli kolmandas kvartalis maksta 1,6-kordne netopalk. Esialgsed andmed oktoobri ja novembri kohta näitavad, et korterite hinnakasv on kiirenenud, mistõttu taskukohasus peaks meie hinnangul neljandas kvartalis veidi langema.

Kolmandas kvartalis aktiivsus Tallinna elukondlikul kinnisvaraturul taastus

Majapidamiste kindlustunne eluaseme ostmiseks või ehitamiseks on teist kvartalit järjest paranenud. Mõnevõrra kõrgemale nõudlusele viitab ka tehingute arvu tõus kolmandas kvartalis. Peale aasta aega kestnud tehinguaktiivsuse langust tõusis kolmandas kvartalis tehingute arv Tallinna korteriturul 12% võrreldes mullu sama ajaga. Osaliselt oli selle taga madalam võrdlusbaas, kuna eelmise aasta teises kvartalis oli korteritehingute arv 8% languses. Selle aasta üheksa kuu jooksul on aga tehingute arv Tallinna korteriturul püsinud ligikaudu samal tasemel kui mullu samal ajal. Nõudlust toetavad jätkuvalt madalad intressimäärad, majapidamiste tugev finantsseis ning paranenud kindlustunne osta lähiajal eluase.

Selle aasta kolme kvartali jooksul valmis Tallinnas 20% rohkem kortereid kui eelmise aasta samal ajal. Ehituslubade arv on peale poolteist aastat kestnud langust taas tõusule pöördunud, mis peaks tulevikus pakkumise kasvu toetama. Selle aasta kolme kvartali jooksul on korterite ehituslube väljastatud eelmise aasta sama ajaga võrreldes 30% rohkem. Seega mõnevõrra kõrgem pakkumine kompenseerib nõudluse kasvu.

Balti riikide pealinnadest paranes korterite taskukohasus vaid Vilniuses

Swedbanki indeksi järgi paranes korterite taskukohasus selle aasta üheksa kuu jooksul eelmise aasta sama ajaga võrreldes vaid Vilniuses, kus netopalga kasv (14,5%) oli kolm korda kiirem korterite hinnakasvust (5%). Korterite hinnakasv on selle aasta üheksa kuu jooksul olnud kõige kiirem Riias, kus eelmise aasta sama ajaga võrreldes tõusid korterite hinnad 10%, netopalga kasv oli samal ajal 7%. Pealinnade võrdluses oli kolmandas kvartalis eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Riias, kus suure osakaalu tehingutes moodustavad Nõukogude-aegsed korterelamud ning uute korterite osakaal tehingutes on tagasihoidlik.

*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi aluseks on leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Swedbanki 2019. aasta kolmanda kvartali Balti eluaseme taskukohasuse indeks