Avalehele
Tallinna eluaseme taskukohasus selle aasta esimeses kvartalis paranes

Tallinna eluaseme taskukohasus selle aasta esimeses kvartalis paranes

Swedbanki eluaseme taskukohasuse indeksi järgi Tallinna eluaseme taskukohasus selle aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga tõusis. Kui võrrelda aga viimast nelja aastat, siis väga olulist muudatust eluaseme kättesaadavuses pole toimunud. Eluaseme kättesaadavuse paranemist esimeses kvartalis toetas kinnisvarahindadest kiirem palgakasv. 2018. aasta esimeses kvartalis aeglustus Tallinna eluruumide hinnakasv 5%-ni aastases arvestuses, pealinlaste netopalga kasv oli aga 11% kõrgem kui aasta varem. Kui eelmise aasta esimeses kvartalis pidi Tallinna elanik ühe ruutmeetri eest välja käima 1,7-kordse netokuupalga, siis selle aasta esimeses kvartalis oli vastav näitaja langenud 1,6-ni.

Kinnisvara hinnakasv ei olnud esimeses kvartalis laiapõhjaline. Hinnakasvu pidurdumist mõjutas kõige enam korterite hinnakasvu aeglustumine Kesklinna linnaosas, kus tehakse ligikaudu viiendik kõikidest Tallinna korteritehingutest. Tegemist on baasefektiga, kuna eelmise aasta jaanuaris tõusid kesklinna korterite hinnad aastases võrdluses enam kui viiendiku võrra. Käesoleva aasta teise kvartali esimesel kahel kuul on Tallinna korterite hinnakasv kiirenenud – esialgsetel andmetel olid Tallinna kinnisvara hinnad aprillis 8% ning mais 11% kõrgemad kui aasta varem.

Eluasemelaenude kasv on mõõdukas

Inimeste kindlustunne osta või ehitada lähiajal eluase on viimaste aastate jooksul paranenud, mistõttu peaks ka nõudlus eluaseme järele veel lähiajal kõrge püsima.

Vaatamata suurele eluasemete nõudlusele, on eluasemelaenude jäägi kasv olnud mõõdukas ning jõudis selle aasta esimeses kvartalis 6,8%-ni aastases arvestuses. Omavahenditest tehtud tehingute osakaal on viimastel aastatel püsinud üsna kõrgel tasemel (ligikaudu 44%), mistõttu on ka majapidamiste riskid väiksemad võrreldes buumiaegse perioodiga. Laenuportfelli kasvu toetab ennekõike elanike reaalse ostujõu kiire tõus. Kuna tööjõupuudus on suur, püsib palgakasv kiire ka järgmistel kvartalitel. Samuti soodustavad laenamist veel jätkuvalt madalad intressimäärad, kuigi need hakkavad meie hinnangul varsti tasapisi ülespoole liikuma.

Tallinna korterite turule lisandub aktiivselt uusi eluruume

Aasta esimeses kvartalis jätkus aktiivne uute eluruumide lisandumine Tallinna korterite turule – kasutusluba anti ligikaudu 800-le uuele korterile, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes 200 võrra kõrgem. Väljastatud kasutuslubade suurt arvu peegeldab eelmisel aastal väljastatud korterite ehituslubade erakordselt suur hulk – kui 2016. aastal väljastatud ehituslubade arv oli 2200 ringis, siis 2017. aastal ületas see juba 3600 piiri. Selle aasta esimeses kvartalis väljastati ehituslube enam kui 600-le uuele korterile, mis on aga mõnevõrra madalam arv kui mullu samal ajal. Tallinna uute korterite laojääk on viimasel ajal olnud pidevas tõusutrendis, mis viitab sellele, et pakkumine on mõnevõrra suurenenud. Selle aasta esimeses kvartalis küündis arendusprojektide laojääk 3200 korterini, mis on piisav ka suurema nõudluse katmiseks. Seega peaksid lähiajal olema nõudlus ja pakkumine tasakaalus ning mõõdukas hinnakasv peaks meie hinnangul jätkuma.

Balti riikides oli eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Riias

Baltikumi pealinnadest oli esimeses kvartalis eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Riias, millele järgnes Tallinn ja seejärel Vilnius. Swedbanki indeksi järgi Riia korterite taskukohasus selle aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga paranes, kuna kiire palgakasv ületas korterite hinnakasvu. Eluaseme taskukohasus aga vähenes Vilniuses, kuna palgakasv jäi korterite hinnakasvule ja eluasemelaenude intressimäärade kasvule alla.

*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Swedbanki 2018. aasta esimese kvartali Balti eluaseme taskukohasuse indeks