Tarbijahindade tõus oli juunis ootuspärane
Tarbijahindade tõus aeglustus juunis oodatult 2,4 protsendini. Hinnatõusust andsid ligi poole sundkulude, toidu ja eluaseme, kallinemine. Toiduainete hindu kergitasid köögiviljad, mille hinda tõstis eelmise aasta põuane suvi. Eelmise aasta ebasoodsa ilma mõju peaks hinnaindeksist lähikuudel, selle aasta saagi valmimisel, kaduma.
Eluasemega seotud kulude tõusu panustasid küte ja üür. Tänu tugevale nõudlusele kallineb üür jätkuvalt umbes 7% aastas.
Kolmandiku hinnatõusust andsid meelelahutuse ja vaba ajaga seotud teenused. Selle taga on ühelt poolt tugev nõudlus ja teiselt poolt kulude, eelkõige tööjõukulude, kiire kasv. Tarbijate head majanduslikku olukorda peegeldab tugev nõudlus puhkusereiside järele. Oma osa võib siin olla ka enammakstud tulumaksu tagastusel. Swedbanki kevadel läbi viidud uuringu järgi plaanis iga viies tulumaksutagastuse saaja minna reisile või kulutada raha hobidele. Puhkusereiside hind kerkis aastataguse ajaga võrreldes ligi kolmandiku võrra.
Transport oli aastatagusest odavam. Mootorikütuste hinda mõjutas nafta hinna langus. Selle põhjuseks olid maailmamajanduse kohale kerkinud murepilved. Nafta hinna toetamiseks otsustasid OPEC ja Venemaa juuli algul tootmiskvootidega jätkata.
Esimese poolaasta keskmine hinnatõus oli 2,6 protsenti ehk oluliselt aeglasem kui eelmisel aastal, mil hinnad tõusid 3,4 protsenti. Hindade tõus peaks teisel poolaastal veelgi aeglustuma. Lisaks energia ja toiduainete hinnatõusu pidurdumisele surub hinnaindeksit allapoole ka alkoholi aktsiisimäärade alandamine.
