Tööstussektori kasvuväljavaade halveneb

Tööstussektori tootmismahu languse taga elektritootmine

Tööstussektori tootmismaht on sel aastal järk-järgult üha sügavamasse langusse läinud. Kolmandas kvartalis vähenes tööstuse tootmismaht aastases võrdluses 4%. Samas on selle taga peamiselt energiasektor. Elektrienergia tootmine vähenes kolmandas kvartalis keskmiselt 55% ning sel aastal on langus kokku olnud 34%. Elektrienergia tootmise languse taga on teatavasti möödunud aastal järsult tõstnud süsinikdioksiidi kvoodi hind, mille osakaal on Eesti elektrienergias suur ja seetõttu muudab selle tootmise kahjumlikuks. Elektrienergia tootmise vähenemine mõjutab negatiivselt põlevkivikaevandamist, mille tootmismaht on samuti tugevas languses. Energiasektori langus pidurdab ka SKP kasvu. Näiteks, selle aasta esimese poolaasta 4,2 protsendilise majanduskasvu juures vähendas energiatootmise ja mäetööstuse lisandväärtuse langus seda 0,6 protsendipunkti. Kui energiasektori lisandväärtus oleks eelmise aastaga võrreldes jäänud kasvõi samale tasemele, oleks majanduskasv olnud ligikaudu 4,8 protsenti.

Töötleva tööstuse tootmismahu kasv on sel aastal veidi aeglustunud

Selle aasta esimese üheksa kuuga on veidi aeglustunud ka töötleva tööstuse tootmismahu kasv. Kolmandas kvartalis ulatus kasv aastases võrdluses 3 protsendini, samas kui languses olid ligikaudu pooled selle tööstusharu tegevusaladest. Töötleva tööstuse suurimas tegevusalas, puidutööstuses, jäi tootmismaht aastases võrdluses samale tasemele, samas kui üheksa kuu keskmisena on tootmismahud vähenenud. Puidutööstuse nõrga tulemuse peamiseks põhjuseks on Kesk- ja Lääne-Euroopas puidu kooreüraski leviku tõttu metsade raiumine, millega on tekkinud puidu ülepakkumine ja mis on puidu hinnad alla viinud. Kolmandas kvartalis toetasid töötleva tööstuse kasvu enim laevaremondi ning toiduainete- ja elektroonikatööstuse tootmismahtude tugevad kasvud.

Tööstussektori käibekasv on aeglustunud

Tööstussektori käibekasv on sel aastal küll aeglustunud, kuid langusesse (veel) ei ole läinud. Selle taga on töötleva tööstuse ligi 5 protsendine kasv (nii üheksa kuu keskmisena, kui ka kolmandas kvartalis), samas kui energiatootmise ja mäetööstuse käibed vähenevad.

Tööstusettevõtete ekspordikäibe kasv on üllatav

Tööstuse ja sealhulgas töötleva tööstuse ettevõtete ekspordikäibe 6 protsendine kasv kolmandas kvartalis on aga üllatav. Tegelikult on tööstuse ekspordikäivekasv tööstusstatistika järgi sel aastal isegi veidi tugevam kui möödunud aastal. Samas, kui väliskaubandusstatistika järgi on eksport sel aastal järsult aeglustunud ning kolmanda kvartali kaks esimest kuud näitavad langust. Tööstusstatistika ja väliskaubandusstatistikas ekspordikasvu erinevus tuleb arvestuse metoodikast.

Tööstusettevõtete tootmis- ja ekspordikasvu ootused halvenevad

Igal juhul on Eesti tööstusettevõtete tootmis- ja ekspordikasvu ootused juba pikemat aega halvenenud. Samuti peab üha enam ettevõtteid nõudlust tootmist piiravaks teguriks – selliste ettevõtete osakaal on tõusnud juba 2016. aasta tasemeni. Eesti suuremate kaubanduspartnerite majanduskasv on aeglustumas. Meie hinnangul süveneb aeglustumine kuni järgmise aastani ning peaks ülejärgmisel aastal taas veidi paranema.

Käibekasvu aeglustumine ja kõrged tööjõukulud muudab ettevõtted haavatavaks

Töötleva tööstuse tootlikkuse kasv ületas kahel möödunud aastal tööjõukulude kasvu, mis toetas selle tööstusharu ettevõtete konkurentsivõimet. Ettevõtted on üha enam investeerinud masinatesse ja seadmetesse ning teadus- ja arendustegevusse, et oma tootmist efektiivsemaks muuta. Töötleva tööstuse tootmisprotsessidest on automatiseeritud ligikaudu viiendik. Selle aasta esimesel poolel ületasid aga tööjõukulud taas tootlikkuse kasvu. Kuna nõudlus nõrgeneb, siis jätkub tõenäoliselt ka ettevõtete käibekasvude aeglustumine. Kuigi ka palgakasv peaks veidi järele andma, jääb see lähiaastatel tugevaks. Käibekasvu aeglustumine, halvemal juhul selle langus, samal ajal kui tööjõukulud jäävad liiga kõrgeks, muudab ettevõtted haavatavaks. See vähendab ka ettevõtete investeerimisvõimekust, mis omakorda pidurdab nende konkurentsivõime tõstmist.