Tööstussektori tootmismahud vähenesid möödunud aastal

Tööstussektori tootmismahtude vähenemine detsembris süvenes. Tugevas languses olid nii elektritootmine (-39%) kui ka selle tootmiseks kasutatava põlevkivi kaevandamine (-28%). Töötleva tööstuse tootmismahud jäid küll aasta keskmisena kasvu poolele (+2%), kuid ka selle tööstusharu tootmismahud läksid aasta viimasel neljal kuul üha suuremasse langusesse.

Elektritootmine on vähenenud juba kaks aastat järjest

Elektritootmise languse taga oli peamiselt kõrgele tõusnud süsihappegaasi kvoodihind. Kui taastumatust/fossiilsest allikast toodeti elektrit ligikaudu poole vähem, siis taastuvallikatest 17% rohkem. Kogu elektrienergiatarbimisest moodustas taastuvenergia viiendiku. Oluliselt vähenes Eestist välja suunatud elektri ülekanne ning suurenes naaberriikidest selle sissevool. Süsihappegaasi kvoodihind on küll oma tipphinnast veidi allapoole tulnud, kuid on jätkuvalt kõrgel tasemel ning see jääb veel vähemalt lähiajal mõjutama meie energiasektori tootmismahtusid. Samuti mõjutavad energiatootmist tavapäratult soojemad talveilmad.

Töötleva tööstuse tootmismahtude langus on süvenenud

Töötleva tööstuse tootmismahtude langus süvenes möödunud aasta kahel viimasel kuul järsult. Detsembris vähenes selle tööstusharu tootmismaht 6%, kusjuures vähenemine oli laiapõhjaline. Langusesse on läinud nii välis- kui ka koduturule müük. Kui möödunud aasta esimesel kolmel kvartalil püsis selle eksport veel tugevas kasvus, siis neljandas kvartalis tegi see tugeva kukkumise. See mõjutab ilmselt ka SKP arvestuses olevat ekspordinäitajat ning pidurdab Eesti majanduskasvu. Kõige suurema negatiivse mõjuga oli möödunud aastal töötlevale tööstusele puidutööstuse tootmismahtude langus, samas kui elektroonikatööstus toetas enim selle tööstusharu kasvu. Puidutööstuse nõrga tulemuse peamiseks põhjuseks on olnud Kesk- ja Lääne-Euroopas puidu kooreüraski leviku tõttu metsade raiumine, millega on tekkinud puidu ülepakkumine ja mis on puidu hinnad alla viinud.

Eesti kaubanduspartnerite nõudlus nõrgeneb

Eesti töötleva tööstuse tootmismahu langus oli ootuspärane. Enamike meie suuremate kaubanduspartnerite kaupade import, ehk nende nõudlus, väheneb. Samuti on juba pikemat aega halvenenud Eesti tööstusettevõtete toodangu ja ekspordi kasvuootused. Sel aastal peaks välisnõudlus tulema nõrgem kui möödunud aastal, mis tähendab ka viletsamaid ekspordivõimalusi. Samas on nii euroalal kui ka maailmamajanduses tervikuna töötleva tööstuse ostujuhtide indeksite (mis näitavad ettevõtete küsitluste põhjal tootmismahtude käitumist) langus stabiliseerunud ning näitavad langusest väljumist.

Käibe languse juures kõrged tööjõukulud on halb kombinatsioon

Nõrk välisnõudlus ning tööstusettevõtete halvenenud kindlustunne näitavad, et töötleva tööstuse lähiaja kasvuväljavaade on halb või vähemalt väga ebakindel. Koos tootmismahtudega vähenes möödunud aasta viimases kvartalis ka töötleva tööstuse käive. Kuigi majanduskasvu aeglustumine peaks tööturul pingeid leevendama, jääb palgakasv jätkuvalt kiireks. See võib nende ettevõtete konkurentsivõime tõstmise võimalusi piirata, halvendada kasvuväljavaateid ning muuta need haavatavaks, kes ei suuda oma tööjõukulusid kohandada aeglasema käibekasvu või selle langusega. Töötlev tööstus on nii lisandväärtuse kui hõive osakaalu poolest Eesti suurim majandusharu (vastavalt 13% SKP-st ja 19% koguhõivest) ning samuti on see suurim kaupade eksportija – seega mõjutavad selle majandusharu edusammud ja probleemid meie majandust väga oluliselt.

Jaekaubandusettevõtete müügimahu kasv kiirenes eelmisel aastal

Tootmissektorite halvenenud kindlustunde kõrval on Eesti tarbijate kindlustunne jätkuvalt tugev. Seda toetavad kiire palgakasv, mõõdukas inflatsioon ja madalad intressimäärad. Need tingimused peaksid kestma ka sel aastal ning toetama tarbijate kindlustunnet. Möödunud aastal suurenes jaekaubandusettevõtete inflatsiooniga kohandatud müügitulu ligi 4%, mis oli korralik kiirenemine üle-eelmise aasta numbriga võrreldes. Eratarbimise kasv (milles ostud jaekaubandusest on vaid üks osa) eelmisel aastal aga veidi aeglustus. Selle põhjuseks oli netopalga reaalkasvu pidurdumine pärast tulumaksureformi positiivset efekti. Sel aastal netopalga reaalkasvu aeglustumine jätkub ning tööhõive kasv peatub, mis võib tarbimismahu kasvu veelgi tagasi hoida. Samas võib tarbijate kindlustunne tarbimise kasvu ka oodatust tugevamana hoida. Samuti tuleks arvestada, et kuna Eesti majapidamised tarbivad keskmiselt vähem, kui on nende kasutatav tulu, siis võidakse osade sissetulekutasemete juures suurendada tarbimist ka säästude arvelt.