USA-s alustati vee futuuridega kauplemist
Detsembri alguses alustati USA-s vee futuuridega kauplemist. Tegemist on vastava kokkuleppega vara ostmiseks ja müümiseks mingil tulevikus kokkulepitud ajal ja hinnaga. Teatavasti on juba pikemat aega kasutusel futuurlepingud mitmete teiste toorainete, nagu näiteks nafta, väärismetallide ja põllumajandussaaduste ostu-müügi tehingutes. Nende vahe vee futuuridega on aga selles, et kui eelpoolnimetatud toorainetega kaubeldakse globaalselt, siis vee futuurid on vähemalt praegu lokaalsed. Need on seotud 1,1 miljardi USA dollari suuruse California veeturuga ning nende hind kujuneb kaks aastat tagasi käivitatud Nasdaq Veles California Water Index’i (mis järgib California vee kaalutud keskmist hinda) baasil. Seega kaubeldi veega juba enne nende futuure. Samas katab California veeturg üsna väikest osa (mõni aasta tagasi 3% ning see osakaal ei ole aastatega oluliselt muutunud) linnade ja põllumajandustootjate tarbitavast veest. Kauplemine veega sellel turul on rangelt reguleeritud, kuna vee transportimine ühest kohast teise mõjutab nii keskkonda kui ka teisi vee tarbijaid.
Vee futuurid võimaldavad suurtel põllumajandus- ja energiatootjatel ning kohalikel omavalitsustel osta vett kokkulepitud hinnaga isegi siis, kui selle puudus suureneb. Nii on võimalik maandada eesoleval perioodil vee hinna ja selle kättesaadavusega seotud riske. Teisisõnu, vee futuurid suurendavad tarbijate kontrolli selle hinna ja kasutamise üle, mis kokkuvõttes parandab nende finantsplaneerimist. Kui varem võis näiteks California farmer veehinda planeerida ise vaid hinnanguliselt, siis nüüd näitavad futuurid, milline on üldine hinnang selle kohta. Vee futuurid aitavad ostetava vee hinda paremini kokku leppida. Samas ei maanda futuurid vee hinna ja kättesaadavusega seotud riski täielikult, vaid pigem aitavad võimalikku lööki ettevõtte finantsseisule pehmendada.
Veega kauplemise eelduseks ja põhjuseks on tarbijate hirm, et vee puudus suureneb maailmas. Samas on see finantsteenuse pakkujatele võimalus. Kuna kliimamuutuste tõttu suureneb veepuudus maailma teatud piirkondades kiiresti, on selle kasutamine nii ettevõtetele kui ka avalikule sektorile üha suurem risk. Seetõttu tuleb vee tarbimisel ja kättesaadavusel parem tasakaal leida. Vee suurtarbijad (USA-s) peaksid hakkama vee futuure rohkem kasutama, kui nad soovivad vähendada tootmissisenditega seotud riske ja kulusid, samal ajal kui kliimamuutuste mõjuga seotud ebakindlus kasvab.
Vee futuuride kohta on kõlanud juba kriitikat, kus kardetakse, et koos veepuuduse suurenemisega hakkavad finantsinstitutsioonid ja investorid vee hinda liiga palju kontrollima ja selle kättesaadavust mõjutama. ÜRO kardab isegi võimalikku spekulatiivse mulli ohtu ning ka ohtu inimeste põhiõigusele.
Tegelikult on vee futuuride mõju kaugemas tulevikus veel vara hinnata. Vähemalt lähiajal tõenäoliselt ei too need põhimõttelist muutust vee üldises kasutamises ja tarbimises. Vee futuurid iseenesest ei tohiks põhjustada vee pakkumise defitsiiti, vaid need pigem reageerivad selle kättesaadavusele ja samaaegsele tarbimisvajadusele. Vesi ei muutu, vähemalt lähiajal, selliseks kaubaks globaalsel turul, nagu on seda teised kaubeldavad toorained. Finantsturgudel kaubeldavaid tooraineid iseloomustab see, et neid kasutatakse küll ülemaailmselt, kuid toodetakse vaid teatud piirkondades ning seetõttu on oht, et tooraine defitsiit kujuneb kiiresti. Samuti on praegu kaubeldavate toorainete ühiku hind nii kõrge, et neid tasub kaugelt transportida. Nasdaq Velesi järgi on aga veehind teiste kaubeldavate toorainetega võrreldes väga madal. Kuigi veepuudus mõjutab maailmas üha rohkemaid ettevõtteid, inimesi ja KOV-e, on see probleem ikkagi piirkondlik.