III kvartali Balti aktsiate ülevaade: turg kannatlikele ja tarkadele investoritele
Erinevused Balti riikide majanduste vahel muutuvad üha selgemaks. Leedu SKP kasv on kiirenenud, samas kui Läti ja Eesti majandustulemused on nõrgemad ja kahanevad aasta lõpus veelgi, enne kui need prognoosi kohaselt 2025. aastal taastuvad. Üheks Eesti majanduse aeglase taastumise ja teistest suurema inflatsiooni põhjustajaks on suured eelarvekärped. Läti kehtestab järjekordse ebaõnnestunud pangamaksu puhasintressitulult. Samal ajal on Leedu lahkuv valitsus välja pakkunud tugevalt majandust stimuleeriva protsüklilise eelarve, mis elavdab 2025. aastal veelgi majanduskasvu (Swedbanki majandusväljavaade 12. novembrist).
Kokkuvõte
Kolmandas kvartalis jäi meie vaadeldavate ettevõtete keskmine müügikasv aasta võrdluses tagasihoidliku -0,7% juurde, samas kui puhaskasum kukkus aastaga kolinal -19,7%. Tõlgendame seda nii, et vaadeldud ettevõtete käibe- ja kasumimuutused peegeldasid seda, mis toimub Balti riikide makromajanduses.
Põhjused
Esiteks ei ole märgatavalt langenud intressimäärad jõudnud kapitalimahukate ja finantsvõimendusega ettevõtete koormust kergendada, sest laenude ümberhindamine venib (Baltic Horizon, TKM Grupp, Tallinna Vesi), samas kui kohalikud laenuandjad teenivad juba madalamat puhasintressitulu kui eelmisel aastal.
Teiseks pärsivad mõõdukas inflatsioon ja teatud kaupade madalam hind suure tegevusvõimendusega ettevõtete üldisi müügi- ja kasuminumbreid (Akola Group, TKM Group). Viimaks tundub, et kõigil tuleb tempot tõsta, sest konkurents on ülitihe (Novaturas, Tallink, TKM Group). Kokkuvõttes usume, et enamik meie kaetud ettevõtetest nägi kolmandas kvartalis madalamat kasumlikkust kõigil õigetel põhjustel, mis kajastab pandeemiajärgse eufooria normaliseerumist.
Tuleviku väljavaated
Hea uudis on see, et nende ettevõtete finantsseis on valdavalt väga hea. Seega loodame, et 2024.–2026. aastal näitab pea pool vaadeldud ettevõtetest (viieteistkümnest seitse) jätkuvalt head kapitalitulu. Võrreldes viimase kümne aasta keskmisega tähendab see keskmise omakapitali tasuvuse kordamist või ületamist. Iga ettevõte või sektori ülevaade on ära toodud allpool.
Finantssektor
Parimaid tulemusi ootame finantssektorilt. Kuigi prognoosime intressimäärade languse jätkamist, usume, et paremad finantseerimistingimused aitavad regioonis laenumahte elavdada. Seda toetavad ka uued kulutused riigitaristule ja -kaitsele, äriinvesteeringud tõhustamisse, ning leibkondade taastuv laenukoormus (eriti kodulaenusektoris), sest eluasemed muutuvad taas taskukohasemaks.
Energiasektor
Energiasektoris me ühtseid trende ei tähelda. Ignitis avaldab jätkuvalt muljetavaldavaid tulemusi ja parandab oma väljavaadet. Selleks kasutab ta edukalt ära integreeritud ärimudeli eelist ja tasakaalustab energiatootmist ja -nõudlust Kruonise pump-hüdroelektrijaamaga. Enefit Greeni tulemused läksid paraku vastupidi halvast hullemaks, kui ettevõtte kasvuvalusid süvendasid tuuleprofiili allahindlused. Infortar suurendab endiselt varabaasi ja andis hiljuti teada, et omandab EWE Polska, mis haldab Poolas maagaasi jaotusvõrku. Eeldame, et järgmistel aastatel teenib Infortar korralikku kapitalitulu.
Tarbimissektor
Tarbijale suunatud sektorit esindavad Akola Group, Apranga, Novaturas, Tallink ja TKM Group. Kahelt esimeselt ootame tugevat kapitalitootlust, millele aitavad kaasa suhteliselt stabiilne nõudlus põhikaupade (toit) ja madala ühikuhinnaga kaupade (riided) järele. Eelmise aasta tugevad tegijad Novaturas, Tallink ja TKM Group on tänavu pigem hädas, sest tarbimine on tagasihoidlikum ja konkurents mullusest tihedam. Loodame, et Tallink ja TKM Group saavad ajutistest tagasilöökidest tänu suurele varabaasile ja selgele konkurentsieelisele peagi üle. Samas väidame, et Novaturase silmapiiril terendab liiga palju pilvi, et ettevõtte väljavaade lähiajal paraneks.
Kinnisvarasektor
Ja kinnisvarasektor saadab ka vastuolulisi signaale. Madalamad intressimäärad pole veel odavamasse rahastusse teisenenud (ümberhindamine toppab) ja eluasemed on alles hakanud tasahilju taskukohasemaks muutuma. Isegi ärikinnisvaraturu kõrgem aktiivsus on peamiselt madala võrdlusbaasi vili. Selles kontekstis teeb Merko tänu oma kiire kasvuga ärimudelile ja ehitusteenuse suurtele tuludele suurepärast kasumit. Pisut suuremad ootused on meil Tallinna Sadamale, eeldusel et selle kaubakogused käivad lõpuks põhjas ära. Baltic Horizonil tuleb aga kõvasti pingutada, et finantseerimiskulud alla saada ja vakantsust vähendada.
Meie prognoosi kohaselt on 2024. majandusaasta omakapitali turu- ja raamatupidamisväärtuse suhtarv 1 ehk ligi 20% madalam kui kümne aasta keskmine näitaja 1,25. Viimast tuleb vaadata koos 2024. majandusaasta prognoositava omakapitali tootlusega milleks on u 12. Eelmainitud näitaja kümne aasta keskmine on 13%, seega praegune aktsiate allahindlus ei ole õigustatud. Lisaks prognoosime, et 2024.–2025. majandusaasta dividenditootlus on umbes 5–6%. Kokkuvõttes usume, et Balti aktsiaturg pakub arukale ja kannatlikule investorile suurepärast riski-preemia suhet. Meil on au teid sellel teekonnal aidata! Loe ka teisi artikleid investeerimise teemal meie blogist.
Esitatud teave on informatiivne, tegemist ei ole investeerimissoovituse või -nõustamisega ega kutsega osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid, kui käesolevas lahtiütluses ei ole öeldud teisiti. Esitatud teabes konkreetsete emitentide kohta antud hinnangud põhinevad Swedbank Baltics AS koostatud ja avaldatud kehtivatel investeerimisanalüüsidel.