Avalehele
Lev Dolgatsjov: idufirmadesse investeerimine on eriliselt köitev! (+ kutse äriinglitega kohtuda)

Lev Dolgatsjov: idufirmadesse investeerimine on eriliselt köitev! (+ kutse äriinglitega kohtuda)

Statistika ütleb, et 90% sinu valitud iduinvesteeringutest ebaõnnestub, ning poole pealt sa raha päästa enam ei saa. Ja isegi edu puhul saad esimesi vilju maitsta alles seitsme kuni kümne aasta pärast. Just selline on idufirmadesse investeerimine. Ometigi tekib uusi huvilisi iga päevaga juurde, sest tegemist on kahtlemata kõige põnevama investeerimisvaldkonnaga. Eesriiet kergitab Eesti Äriinglite Võrgustiku ehk EstBANi president Lev Dolgatsjov.

Selle eest, et osa iduinvesteeringutest läheb aia taha, pole isegiEstBANi president Lev Dolgatsjov kaitstud. „20 idufirmast, kuhu olen investeerinud, on üks praeguseks peaaegu pankrotis. Kogu raha on põletatud ning lootus, et seda kusagilt juurde saab, on kustunud,“ ütleb Lev Dolgatsjov ning lisab: „Mõned idufirmad on veel raskustesse sattunud, nii et kaotusi koguneb kindlasti rohkem.“

Statistika ütleb, et nii peabki juhtuma. Idufirmadesse tehtud 100 investeeringust keskmiselt 90 ebaõnnestub, ülejäänud 10 toob enam-vähem raha tagasi ja võib-olla üks neist toob suure võidu. Idufirmadesse investeerimise matemaatika töötabki laias laastus nii. Kui vaadata Levi tulemusi, on need aga keskmisest märgatavalt paremad.

Idufirmad – ettearvamatud, ent põnevad

EstBANi president Lev Dolgatsjov on väga kogenud investor, kes on umbes 25 aasta jooksul läbi proovinud kõik varaklassid peale krüptovaluuta. Idufirmadesse hakkas ta investeerima nelja aasta eest, kui püüdis aru saada, miks ikkagi kümned ja sajad inimesed Transferwise’is ja teistes idufirmades oma miljoneid põletavad. Kasumit ei paista kusagilt ja mida aasta edasi, seda rohkem idufirma investoritelt raha juurde küsib. Ta süüvis teemasse ning kõige asjalikumad vastuseid andiski talle toonane EstBANi president Ivo Remmelg.

Eesti äriinglid kutsuvad kohtuma: Kuidas alustada startup investeeringutega?

Swedbank ja Eesti äriinglite võrgustik EstBAN on pannud seljad kokku, et luua tihedam side startup kogukonnaga ning leida koos uusi võimalusi koostööks traditsioonilise ettevõtluse ja startup’de vahel.

Kes või mis on ingelinvestor, kuidas teha ingelinvesteeringul õigeid otsuseid, mida startup investeeringud endast kujutavad ja kuidas sai ettevõtjast ingelinvestor räägivad 17. veebruaril algusega kell 15.00 EstBAN’i president Lev Dolgatsjov ja tegevjuht Anu Oks ning kogenud ingelinvestorid Ivo Remmelg ja Heidi Kakko.

Swedbanki ja EstBAN’i ingelinvesteeringute koostööprogrammi avaseminarile saate registreeruda klikkides siia!

2018. aastast sai Levist võrgustiku liige ja nüüdseks on ta selle juhatuse esimees ehk uhkemalt öelduna president. „See kolm ja pool aastat on toonud palju uusi teadmisi ja tutvusi. Mu isiklik võrgustik laienes tohutult. Kui oled valmis ise tarkust otsima, siis saad väga kiirelt selgeks, milliste reeglite järgi see mäng käib. Ma ei saa veel kindlalt väita, et mu võidud on tänu EstBANile suuremad, aga kaotused on kindlasti väiksemad. Tänu sellele, et saan suhelda teiste äriinglitega ja intensiivselt õppida, on mul keskmise investori ees suur eelis,“ kinnitab Lev.

EstBANi puhul on tegemist ingelinvestorite võrgustikuga, mis viib investorid ja alustavad idufirmad omavahel kokku. Lisaks teadmiste ja kogemuste hankimisele, mis puudutab startup’i investeerimist, teevad EstBANi liikmed ka ühiseid sündikaatinvesteeringuid, näiteks sai tänavuse sTARTUp Day Pitchingu võistluse võitja, Leedu ettevõte Vsight 250 000 euro suuruse EstBANi sündikaatrahastuse.

Investeerimine idufirmadesse on Eestis väga kiirelt kasvav valdkond. Ja põhjusega: juba kaheksa idufirma väärtus, mille loomises on osalenud eestlased, on ületanud 1 miljardi (!) dollari piiri. Arvestades elanike arvu, on Eesti selle näitajaga Euroopas esimesel ja maailmas Iisraeli järel teisel kohal. Hulk Eestimaa inimesi on saanud miljonäriks, aga mis veelgi tähtsam – kogutud teadmised ja ka kapital paigutatakse üha uutesse iduettevõtetesse. „Ma usun küll, et ühest või teisest – Veriffist või Monesest – võib järgmine ükssarvik saada. Aga pole välistatud, et keegi teine jõuab ette,“ ütleb Lev.

Nii et idufirmadesse investeerimisel on perspektiivi. Ka selle kandi pealt vaadates, et Eesti startup’id said eelmise aasta jooksul kokku juba peaaegu 1 miljardi euro väärtuses investeeringuid , millest Eesti raha on olnud vaid 57 miljonit eurot. Ka tänavune aasta on alanud hoogsa rahakaasamisega, mis lubab oodata, et Eesti iduettevõtetesse investeeritakse tänavu kaugelt rohkem kui miljard eurot.

„Ent siin on üks trikk, mida ei tohi unustada: võite tuleb oodata kümmekond aastat, samas kui kaotused realiseeruvad palju kiiremini. Mõned iduettevõtted, kuhu oled investeerinud, hakkavad surema. Seega ütled endale ikka: „Miks ma ometi seda teen! Iduinvestorite närvid peavad väga tugevad olema, sul peab ülimalt kaine mõistus olema,“ selgitab Lev. „Aga samas on see väga emotsionaalne valdkond… Raha ei olegi siin kõige tähtsam. Sa saad oma teadmiste-kogemustega uute firmade arengule kaasa aidata ning olla uute tehnoloogiate arendamise keskel. Iduettevõtteisse investeerimises peitub ka minu hinge erksuse retsept – kuna keskmine startup’i asutaja on minust poole noorem, tunnen ka ennast palju nooremana.“

Kuidas alustada?

Millest idufirmadesse investeerimist alustada? Lev Dolgatsjov soovitab tõsistel huvilistel EstBANiga liituda. Ja mitte seepärast, et ta on nüüd selle 250-liikmelise võrgustiku president. „See on nagu klubi, mille liikmed saavad omavahel tuttavaks, vahetavad kogemusi ja seejärel võib-olla ka investeerivad koos. Kui investoril on tahtmine ise targaks saada, on loogiline EstBANis end arendada.“

Lisaks annab see võimaluse tutvuda esimeste seas uute lootusandvate idufirmadega, kes rahastust otsivad, ja osaleda võrreldes ühisrahastusplatvormidega märksa aktiivsemalt nende firmade tegevuses. Vähe tähtis pole seegi, et iduettevõtjad, kes ingelinvestoritele oma liftikõnet peavad, on läbinud juba esimese kvaliteedikontrolli – iga idufirmat investorite ette ei lubata.

„Tõsi, see ei tähenda muidugi, et me suudaksime EstBANis ennustada, millisest idufirmast saab ükssarvik, aga seda oskame küll öelda, missugusel idufirmal on kõige suurem šanss läbi kukkuda,“ ütleb Lev.

Liitumiseks tuleb saada kahelt tegevliikmelt soovitus, aastamaks on 350 eurot. Investeerimiskohustust pole, nii et kes soovib, võib esimese aasta lihtsalt äriinglite võrgustiku tegemistes osaleda, ennast teemaga kurssi viia ning siis otsustada, kas see valdkond on tema jaoks või mitte. Enne kui alustada päris omal käel investeerimist, võib alustuseks kaasa lüüa EstBANi ühistes investeeringutes, kus iga osaleja miinimumsummaks on 5000 eurot.

Paari asja eest hoiatab Lev küll: alustada tasub väiksemate panustega, muidu viivad ebaõnnestunud investeeringud tuju liiga alla. Väga varajase staadiumi idufirmasse palju raha korraga ei investeerita, Euroopas investeerib üks investor keskmiselt ühte idufirmasse ühes rahastamisvoorus umbes 20 000 eurot, Eestis on see 10 000 – 20 000 eurot.

Portfelli hajutamise strateegia ütleb, et vähem kui 20 startup’i ei ole mõtet investeerida, muidu on ebaõnnestumise risk liiga kõrge. Ja idufirmade investeeringud ei tohiks ületada investori kõigi varade koguportfellist 10%. Lev ise on järginud 5% piiri, ent nüüd, mil ta on valdkonnaga põhjalikumalt tutvunud, mõtleb ta järjest rohkem sellest, et tõsta see piir 10%ni ja koguda portfelli 100 idufirmat.

Lõpetuseks paneb Lev Dolgatsjov kõigile tulevastele iduinvestoritele südamele: „Iduettevõtetesse investeerimine on tõeliselt sõltuvust tekitav. Idufirmad moodustavad minu investeeringutest 5%, aga aega kulutan sellele 95%! Ma ei kahetse – see annab emotsionaalselt ääretult palju ja on midagi hoopis enamat kui lihtsalt raha teenimine.“

Samal teemal