Ühendkuningriigi majanduskasv oleks Euroopa Liitu jäädes ilmselt tugevam olnud
Tänavu 23. juunil täitus küll kümme aastat Brexiti referendumist, kuid ametlikult lahkus Ühendkuningriik Euroopa Liidust 31. jaanuaril 2020. Kuigi Brexiti suurem mõju ÜK majandusele hakkas avalduma 2021. aasta algusest, mil lõppes EL-ist lahkumise üleminekuperiood ja riik lahkus ka reaalselt liidu siseturult, hakkasid esimesed mõjud nende majandusele ilmnema juba 2016. aasta teisel poolel.
Pärast 2016. aasta referendumit reageerisid kohe finantsturud, nael nõrgenes ja ettevõtted lükkasid ebaselguse tõttu osa investeeringuid edasi. 2021. aastal, pärast EL-i siseturult lahkumist, hakkasid aga ÜK kaubandust ja majandustegevust mõjutama tolliformaalsused, päritolureeglid, viivitused piiril ning teenuste ekspordi uued piirangud.
Enamik uuringuid on jõudnud järeldusele, et ÜK majandus on kasvanud aeglasemalt, kui see oleks toimunud EL-i jäämise korral. Negatiivset mõju on avaldanud eelkõige suuremad kaubandusbarjäärid, investeeringute vähenemine ning tööjõu liikumise piirangud. Tolliformaalsused, sertifitseerimisnõuded ja pikemad tarneajad on suurendanud ettevõtete kulusid ning vähendanud nende konkurentsivõimet Euroopa turul. Samal ajal on ÜK sõlminud uusi kaubanduslepinguid teiste riikidega, kuigi nende mõju ei ole veel suutnud täielikult kompenseerida EL-i turule ligipääsu halvenemist.
Ühendkuningriik ei ole Eesti ettevõtjate jaoks oma tähtsust kaotanud
Pärast 2016. aasta Brexitit hakkasid Eesti ettevõtted hindama võimalikke riske ja mõned muutsid seetõttu ka logistikaahelaid. Samas jätkus kaubavahetus enamasti tavapäraselt, sest ÜK oli sisuliselt veel EL-i siseturu osa. Tugevamalt hakkas Brexit Eesti ja ÜK vahelisi majandussuhted mõjutama alates 2021. aastast, mil ÜK lahkus ametlikult EL-i ühisturult ja tolliliidust. Eesti eksportijad pidid hakkama täitma uusi tollideklaratsioone, tekkisid uued nõuded toiduainetele, ettevõtete halduskulud suurenesid ja kaupade liikumine aeglustus.
Kuigi kaubavahetus ÜK-ga ei toimu enam samadel tingimustel nagu EL-i liikmesriikidega, ei ole Eesti ettevõtjate jaoks ÜK oma tähtsust kaotanud. Eesti tugevused IT-teenuste, kaitsetööstuse ja innovatsiooni valdkonnas sobituvad hästi ÜK vajadustega. Viimastel aastatel on ärisuhted muutunud küll keerukamaks, kuid mitte nõrgemaks. Ettevõtted on kohanenud uute reeglitega ning koostöö jätkub valdkondades, kus mõlema riigi majandused teineteist täiendavad.
Brexit on kõige enam mõjutanud väiksemaid eksportijaid
Kui enne Brexitit, 2015. aastal, moodustas Eesti päritolu kaupade eksport ÜK-sse kaupade koguekspordist 3,5%, siis möödunud aastal 2,9%. Kaupade impordi osakaal ÜK-st kukkus aga sama ajaga 2,7%-lt 1,1%-ni. Samas on suurenenud teenuste ekspordi osakaal ÜK-sse – kui 2015. aastal oli see 5,6%, siis möödunud aastal juba 6,1%. Teenuste impordi osakaal on küll veidi vähenenud, kuid see muutus ei ole oluline. Samas ei saa nende osakaalude muutusi seostada ainult Brexitiga.
Brexit on kõige enam mõjutanud väiksemaid eksportijaid, kelle jaoks lisandunud bürokraatia ja halduskulud on osutunud ebaproportsionaalselt suureks. Rahvusvahelised uuringud näitavad, et just väiksemate ettevõtete osalemine ÜK–EL kaubanduses on pärast Brexitit vähenenud. Teenuste kaubandus on olnud vastupidavam. Eesti IT- ja äriteenuste ettevõtted on suutnud ÜK turul jätkata suhteliselt edukalt, sest teenuste eksport sõltub vähem füüsiliste kaupade piiriületuse keerukusest. ÜK jääb Eesti IT ettevõtetele oluliseks Euroopa turuks.
Eestist Ühendkuningriiki tehtud investeeringute osakaal on suurenenud
Kuigi Brexit vähendas ÜK atraktiivsust paljudele välisinvestoritele, sest riik ei paku enam automaatset ligipääsu EL-i siseturule, on Eesti mõnes valdkonnas isegi võitnud. Mitmed Briti ettevõtted on otsinud võimalusi säilitada kohalolekut EL-i turul ning kasutanud selleks Eesti e-residentsust ja ettevõtluskeskkonda. Kümne aastaga on ÜK-st Eestisse tehtud välisinvesteeringute osakaal veidi suurenenud, kuid eriti suur tõus on toimunud Eestist ÜK-sse tehtud välisinvesteeringutes. Kui 2015. aastal oli see osakaal vaid 0,5% kõikidest välismaale tehtud investeeringutest, siis möödunud aastaks oli ÜK-sse tehtud välisinvesteeringute osakaal tõusnud üle 6% taseme.
