Ühendkuningriigi majanduskasv oleks Euroopa Liitu jäädes ilmselt tugevam olnud
Tänavu 23. juunil täitus küll kümme aastat Brexiti referendumist, kuid ametlikult lahkus Ühendkuningriik Euroopa Liidust 31. jaanuaril 2020. Kuigi Brexiti suurem mõju riigi majandusele hakkas avalduma 2021. aasta algusest, mil lõppes liidust lahkumise üleminekuaeg ja riik lahkus ka reaalselt liidu siseturult, hakkasid esimesed mõjud ta majandusele ilmnema juba 2016. aasta teisel poolel.
Pärast 2016. aasta referendumit reageerisid kohe finantsturud, nael nõrgenes ja ettevõtted lükkasid ebaselguse tõttu osa investeeringuid edasi. 2021. aastal, pärast Euroopa Liidu siseturult lahkumist hakkasid aga Ühendkuningriigi kaubandust ja majandustegevust mõjutama tolliformaalsused, päritolureeglid, viivitused piiril ning uued teenuste ekspordi piirangud.
Enamikus uuringutes on jõutud järeldusele, et Ühendkuningriigi majandus on kasvanud aeglasemalt, kui see oleks toimunud liitu jäämise korral. Negatiivset mõju on avaldanud eelkõige suuremad kaubandusbarjäärid, investeeringute vähenemine ja tööjõu liikumise piirangud. Tolliformaalsuste, sertifitseerimisnõuete ja pikemate tarneaegade tõttu on suurenenud ettevõtete kulud ning vähenenud nende konkurentsivõime Euroopa turul. Samal ajal on Ühendkuningriik sõlminud uusi kaubanduslepinguid teiste riikidega, kuigi nende mõju ei ole veel suutnud täielikult kompenseerida liidu turule ligipääsu halvenemist.
Ühendkuningriik ei ole Eesti ettevõtjate jaoks tähtsust kaotanud
Pärast 2016. aasta Brexitit hakkasid Eesti ettevõtted hindama võimalikke riske ning mõned muutsid seetõttu ka logistikaahelaid. Samas jätkus kaubavahetus enamasti tavapäraselt, sest Ühendkuningriik oli sisuliselt veel Euroopa Liidu siseturu osa.
Tugevamalt hakkas Brexit Eesti ja Ühendkuningriigi majandussuhted mõjutama 2021. aastast, mil Ühendkuningriik lahkus ametlikult liidu ühisturult ja tolliliidust. Eesti eksportijad pidid hakkama täitma uusi tollideklaratsioone, tekkisid uued nõuded toiduainetele, ettevõtete halduskulud suurenesid ning kaupade liikumine aeglustus.
Kuigi kaubavahetus Ühendkuningriigiga ei toimu enam samadel tingimustel nagu Euroopa Liidu riikidega, ei ole Ühendkuningriik Eesti ettevõtjate jaoks tähtsust kaotanud. Eesti tugevused IT-teenuste, kaitsetööstuse ja innovatsiooni valdkonnas sobituvad hästi Ühendkuningriigi vajadustega. Viimastel aastatel on ärisuhted muutunud küll keerukamaks, kuid mitte nõrgemaks. Ettevõtted on kohanenud uute reeglitega ning koostöö jätkub valdkondades, kus mõlema riigi majandused teineteist täiendavad.
Brexit on kõige enam mõjutanud väiksemaid eksportijaid
Kui enne Brexitit, 2015. aastal, moodustas Eesti päritolu kaupade eksport Ühendkuningriiki kaupade koguekspordist 3,5%, siis möödunud aastal 2,9%. Kaupade impordi osakaal Ühendkuningriigist kukkus aga sama ajaga 2,7%-lt 1,1%-ni. Samas on suurenenud teenuste ekspordi osakaal Ühendkuningriiki – kui 2015. aastal oli see 5,6%, siis möödunud aastal juba 6,1%. Teenuste impordi osakaal on küll veidi vähenenud, kuid see muutus ei ole oluline. Samas ei saa nende osakaalude muutusi seostada ainult Brexitiga.
Brexit on kõige enam mõjutanud väiksemaid eksportijaid, kelle jaoks lisandunud bürokraatia ja halduskulud on osutunud ebaproportsionaalselt suureks. Rahvusvaheliste uuringute tulemused näitavad, et just väiksemate ettevõtete osalemine Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vahelises kaubanduses on pärast Brexitit vähenenud.
Teenuste kaubandus on olnud vastupidavam. Eesti IT- ja äriteenuste ettevõtted on suutnud Ühendkuningriigi turul jätkata suhteliselt edukalt, sest teenuste eksport sõltub vähem füüsiliste kaupade piiriületuse keerukusest. Ühendkuningriik jääb Eesti IT-ettevõtetele oluliseks Euroopa turuks.
Eestist Ühendkuningriiki tehtud investeeringute osakaal on suurenenud
Kuigi Brexit vähendas Ühendkuningriigi atraktiivsust paljudele välisinvestoritele, sest riik ei paku enam automaatset ligipääsu Euroopa Liidu siseturule, on Eesti mõnes valdkonnas isegi võitnud. Mõningad Briti ettevõtted on otsinud võimalusi säilitada kohalolekut liidu turul ning kasutanud selleks Eesti e-residentsust ja ettevõtluskeskkonda.
Kümne aastaga on Ühendkuningriigist Eestisse tehtud välisinvesteeringute osakaal veidi suurenenud, kuid eriti suur kasv on toimunud Eestist Ühendkuningriiki tehtud välisinvesteeringutes. Kui 2015. aastal oli see osakaal vaid 0,5% kõikidest välismaale tehtud investeeringutest, siis möödunud aastaks oli Ühendkuningriiki tehtud välisinvesteeringute osakaal tõusnud üle 6% taseme.
