Elukindlustuse lisakaitse aitab korvata suvised ootamatud traumad
Soojad ilmad meelitavad tänavatele rohkem jalgrattureid, elektritõukerattaid ning teisi sportijaid. Paraku juhtub nende liiklusvahenditega ka suvel rohkem õnnetusi.
Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) erakorralise meditsiini keskuse juhataja ja arst Kristiina Mäemets ütles, et lisaks tavapärastele aastaringsetele olme- ja töötraumadele tuleb suvel kindlasti rohkem ette elektritõukerataste, jalgrataste ja muude spordialadega seotud vigastusi. Transpordiameti statistika järgi on sel aastal juhtunud jalgratturitega 68 ning kergliikuri ehk tõukeratta osaluses 83 õnnetust.
Sagedasemad vigastused suvel on Mäemetsa sõnul marrastused, haavad, mis vajavad õmblemist, sealhulgas peahaavad, kuid esineb ka põrutusi ja näiteks hüppeliigese traumasid.
“Peamiselt ongi põhjus inimeste üleüldine suurem aktiivsus nii sportimisel kui ka aiatöödel,” nentis Mäemets. Ta lisas, et suvel küll erakorralise arstiabi poole pöördumine suureneb, kuid see pole seotud traumade arvu kasvuga, pigem kasutatakse erakorralist meditsiiniabi mugavusteenusena, sest perearste on suvel keerulisem kätte saada.
Õnnetustel võivad olla pikaajalised tagajärjed
Swedbanki elukindlustuse valdkonnajuht Eleriin Reinmann tõdes, et traumajuhtumite järgi juhtub tõuke- ja jalgratastega õnnetusi üsna võrdselt. Enamasti saadakse traumasid äärekivi vastu sõites, tasakaalu kaotades või kokkupõrget vältida püüdes. Kergematel juhtudel pääseb liikleja vaid mõne marrastusega, ent mõnikord lõpeb õnnetus ka käe- või jalaluu murruga.
Reinmanni sõnul on elukindlustusest suurem tugi ennekõike tõsisemate õnnetuste korral, mil inimene saab raskelt vigastada, vajab pikemat haiglaravi ning seetõttu võivad kahjukulud küündida mitmekümnetesse tuhandetesse eurodesse, mida aga kannatanul võib olla keeruline oma taskust tasuda.
“Näiteks oli juhtum, kus jalgrattur sõitis otsa veoautole ning lisaks tekkinud õnnetusjuhtumist põhjustatud vigastustele määras Eesti Töötukassa kliendile hiljem puuduv töövõime,” selgitas Reinmann. “Kindlustus hüvitas traumajärgsete vigastuste summad, aga ka puuduva töövõime lisakindlustuskaitse hüvitise – kokku summas ligi 31 000 eurot.”
Reinmann nentis, et just sellised raskemad juhtumid ilmestavad elukindlustuse vajalikkust. “Õnnetused juhtuvad alati ootamatult ja kui kannatanu on pere kõige olulisem sissetulekuallikas ning saadud vigastus on nii tõsine, et see paneb lähedased rahalistesse raskustesse, siis elukindlustus võimaldab need ootamatud kulud korvata,” selgitas Reinmann. Ta lisas, et elukindlustus küll õnnetusi vältida ei aita, kuid toetab rahamure korral ning pakub inimestele kindlus- ja turvatunnet.
Turvavarustus hoiab ära hullema
ITK erakorralise meditsiini keskuse juhataja Mäemets pani südamele, et inimesed end ratastega liigeldes paremini hoiaksid. „Inimesed saavad ise palju ära teha selleks, et nad õnnetusse ei satuks. Rulade, tõukeratase, jalgrataste ja rulluiskudega sõitmisel aitab suurema kahju kukkumisel ära hoida kiiver ja turvavarustus. Kuumad ilmad on aga meile korduvalt meelde tuletanud, kui tähtis on juua vedelikku, kasutada päikesekaitset ning viibida suurema päikesekiirgusega tundidel varjus,“ sõnas Mäemets.
Kasulik teada!
- Swedbanki elukindlustus katab lisaks surmajuhtumile ka töövõime puudumisest põhjustatud sissetulekulanguse ja traumajärgse valuraha.
- Maksimaalne traumakaitse hüvitis on 20 000 eurot ja puuduva töövõime korral kuni 300 000 eurot.
- Swedbanki elukindlustus katab nii haigused kui ka õnnetused. Enamus surma ja puuduva töövõime juhtumitest on seotud haigustega.
