Toitumisnõustaja ja bikiinifitnessi meister: kodukontoris saab igaüks olla oma fitness-kokk ja -treener
Sarnaselt eelmise aasta märtsile, koroonapandeemia algusajale on spordisaalide külastamine spordihuvilistele piiratud. Treeningvõimaluste vähesus mõjub eriti raskesti sportlastele, kelle jaoks trenn ei ole üksnes hobi. Kuidas hoiab motivatsiooni sportlane, kui võistluseid pole silmapiiril ning trenni tegemine on piiratud, selgitab bikiinifitnessi võistleja Helena Mang.
Esmane ehmatus
„Jõusaalide sulgemine märtsis tuli mulle isiklikult täieliku šokina,“ kirjeldab fitness-sportlane ning toitumisnõustaja Helena Mang. Nimelt lubati eelmise aasta märtsis erandina treeningsaali vaid Eesti olümpiakomitee koondislasi, kelleks Mang kahjuks ei kvalifitseerunud. Kaua ei läinud ka selleni, kui tühistati kõik kevadesse planeeritud välisvõistlused ning ootamatult oli kogu võistluskalender tühi. “Olukorrast, kus olin vaid kahe nädala kaugusel esimesest võistlusest, olin ühtäkki justkui vangistatud koju, ilma korraliku treenimisvõimaluseta ja väljavaadeteta tulevase võistlusaasta osas,“ tõdeb ta.
Helena Mang ei ole aga naine, kes jääks diivanile oma muredele vastust ootama. Trenni saab teha ju ka kodus! „Oma jõusaalist sain õnneks laenutada paar suuremat hantlit ja kangi. Nagu ilmselt enamik spordirahvast, muretsesin ka endale koju elu esimesed kummilindid, millesse olin eelnevalt väga skeptiliselt suhtunud!“ muigab ta. Kuigi kodus trenni tegemine ei ole päris võrreldav jõusaaliga, on Mangi sõnul ka kodus palju võimalusi end aktiivsena hoida.
Jõusaal asendus kodukontoriga
Kodukontoris on tähtis piiritleda, kust algab töö, kust kodused tegevused. Sama tarkus kehtib Mangi sõnul ka sportimise puhul– trenni jaoks tuleb leida päevas kindel aeg. „Isegi kui kulbiga toidu segamine treeningseeriate vahel tundub aja kokkuhoiu mõttes hea idee, siis tegelikult see nii ei ole. Igasugune kõrvaline tegevus rikub käesoleva treeningu rütmi ja kvaliteeti,“ annab ta nõu.
Turvaliseks treenimiseks peab vajadusel ka mööblit nihutama, et tekitada vaba ruumi. „Nii ehk jääb trenni lõpuks telekas omale kohale ja ei pea kindlustusele seletama, kuidas harkhüpet tehes selle jalaga kogemata kapilt alla lükkasid,“ ütleb Mang. Kodus treenides sportlasel õnneks õnnetusi juhtunud ei ole. „Kuigi korra sai kodus nalja visatud küll, et äkki olen natukene liiga tugev meie vannitoa ukse jaoks,“ naljatleb sportlane. Nimelt on treeningkumme võimalik suletud siseuste vahele kinnitada ja seeläbi imiteerida jõusaalist tuttavaid kaabel-süsteemi harjutusi. „Kui aga vannitoa uks hakkas harjutuse ajal murettekitavalt kaasa painduma, otsustasin natuke tugevama ukse juurde liikuda. Mõtlesin juba peas küll, et kui midagi peaks juhtuma, on mu kodu vähemalt kindlustatud,“ tõdeb Mang.
Pisikesest töönurgast enam ei piisanud
Juba enne viiruse esimest lainet oli Helena Mangi peres olemas ka väike kodukontor, mis töötas aga pigem disainielemendi kui töönurgana. Pelgalt pisikesest lauast, klaviatuurist ja monitorist enam ei piisanud ning päevakorda tõusis disaini kõrval ka selle kasutamismugavus. „Pärast seda, kui ka abikaasa kodukontorisse jäi, oli selge, et ümberkorraldusi on kohe vaja teha,“ sõnab ta. Osteti uus laud, mugavam tool ja vaip, et rattad põrandat ära ei rikuks. „Kodukooli jaoks oli õnneks tütre toas enamik olemas, kuigi ka talle sai mugavam tool ja parem laualamp hangitud.“
Kuidas hoida motivatsiooni?
„Olen seda sorti inimene, kes vajab kuupäevalisi plaane, seega tundus algne mõte, et saan võibolla võistlustele alles 2021. aastal absurdsena,“ ütleb Mang. Sellega seoses tekkis sportlasele ka suuremat sorti motivatsioonikriis. „Tegin läbi elementaarse, et hoida vormi, aga mingist suuremast arengust siinkohal rääkida ei saa,“ tõdeb sportlane.
Kuidas siis ikkagi motivatsioon tagasi saada? Kõige rohkem motiveerib Mangi tunne, mis tekib pärast trenni. „Paha tuju? Tee trenni. Pikk päev? Tee trenni. Vaja mõni tähtsam otsus teha? Tee trenni. Kodus kõik karvupidi koos ja isikliku ruumi puudus? Tee trenni!“ motiveerib Mang nii ennast kui ka teisi. „Minu arvates ei ole võimalik treeningut lõpetada kehva enesetundega!“
Fitness-sportlane kutsubki nüüd üles kodukontoris töötavaid inimesi investeerima lisandunud aega iseendasse – igaüks saab olla kodukontoris oma fitness-kokk ja -treener. „Tingimused tervislikult toitumiseks pole kunagi nii käepärased olnud! Kõik saab alguse sellest, mis külmkappi jõuab. Kui koju tuua vaid värske ja puhas toidukraam, ei saa nii lihtsalt teelt eksida,“ julgustab ta.
Kommenteerib Liina Laks, Swedbanki riskikindlustuse valdkonnajuht:
Praegusel ajal, mil inimesed veedavad rohkem aega kodus on suurem tõenäosus, et võib juhtuda ootamatuid õnnetusi. Erinevad kodumasinad ja -seadmed on igapäevaselt rohkem kasutuses, mis võib kaasa tuua elektriga ja tulega seotud juhtumeid, või näiteks nagu Helena ka välja tõi, kodus trenni tegemise käigus võivad kogemata viga saada kodus olevad esemed. Kõikvõimalike õnnetusjuhtumite tekkimist saab ennetada, kuid keeruline on neid lõpuni välistada, mistõttu on mõistlik suuremate väljaminekute katteks sõlmida kodukindlustus nagu Helena on nutikalt ka teinud.
Inimeste kodud ja pere tüübid on väga erinevad, seega kindlustussummade valikul tasub lähtuda eelkõige oma pere vajadustest. Kuna aeg-ajalt soetatakse koju ka uusi asju või saab pere täiendust mõne pereliikme võrra, tasub olemasolev leping aeg-ajalt üle vaadata. Kindlustusmakse arvutamisel on abiks kodukindlustuse kalkulaator.
Kodukindlustust pakub Swedbank P&C Insurance AS. Tutvu tingimustega aadressil www.swedbank.ee ja vajadusel konsulteeri asjatundjaga.
