Avalehele
Üürikorteri kindlustamine – kas omaniku või üürniku vastutus?

Üürikorteri kindlustamine – kas omaniku või üürniku vastutus?

Kodu on kindlus, vaatamata sellele, kas tegemist on üürikorteri või päris oma koduga. Kuigi tihti eelistatakse pigem ise vara omada, on siiski palju ka neid, kes ühel või teisel põhjusel otsustanud üürikodu kasuks.

Omanikukohustustest vaba elu on küll teatud mõttes mugavam, kuid õnnetusjuhtumite ja sellega seotud vastutuse eest ei ole ka üürnik kaitstud. Suurematest vaidlustest ja ootamatust rahalistest väljaminekust aitab nutikat üürilist säästa kindlustus, kuid üsna tihti on üürikorteri puhul keeruline aru saada, kes ja millist vara peaks kindlustama. Aitame asjas selgust tuua.

Üks leping – kolm kaitset

Kodukindlustus koosneb kolmest osast: esiteks ehitiskindlustus, millega on kaitstud eluruum koos selle oluliste osadega (seinad-põrandad-laed), sealhulgas sisseehitatud mööbli ning korteri juurde kuuluva keldri või panipaigaga; teiseks koduse vara kindlustus, mis kaitseb inimese vara (mööbel, tehnika, riided-jalatsid jms) ning kolmandaks vastutuskindlustus, millest on abi siis, kui ootamatu kahju on tekitatud kolmandatele osapooltele (näiteks naabritele). Kui peaks juhtuma õnnetus, võib kahju tekkida nii varale, mis kuulub korteri omanikule, üürnikule kui ka naabritele. Kellele langeb aga kohustus tekkinud kahju hüvitada, sõltub sellest, kes õnnetuse põhjustas. Õnnetused võivad olla väga erinevad, mistõttu on mõistlik võimalikud riskikohad läbi mõelda.

Kindlustamiseks piisab huvist

Kinnisvara omanik on huvitatud oma vara säilimisest ka pärast üürniku lahkumist. Seetõttu on tal mõistlik kindlustada korteri seinte, lagede ja põranda siseviimistlus sanitaartehnikani välja. Õnnetusjuhtumi korral on tal kindlustunne, et tema kinnisvara väljanägemine ja seisukord taastatakse endisel kujul. Kui aga omanikul seda tüüpi kindlustust ei ole ja korter saab näiteks ootamatu torulekke või elektrijuhtmetest alguse saanud tuleõnnetuse tõttu kannatada, peab ta kõikide remonditööde eest ise tasuma. Kui õnnetuse põhjustajaks on aga üürnik, võib omanik kahju välja nõuda temalt, sest viimane peab korteri tagastama samas seisukorras, nagu see üürile võeti. Näiteks juhul kui üürnik unustab toidu pliidile praadima või triikraua vooluvõrku ja sellest saab alguse tulekahju, võib omanik kahju hüvitamist nõuda üürnikult. Et sellist ootamatut rahalist väljaminekut vältida, võib omaniku poolt kindlustamata korteri enda huvides kindlustada ka üürnik. Sellisel juhul ei pea üürnik õnnetuse korral korteri remonditööde maksumust hüvitama oma taskust, vaid selle eest tasub kindlustus. Õnnetuse korral arvestatakse hüvisest maha vaid omavastutus, mis Swedbank´i kodukindlustuse puhul on 190 eurot.

Üürnik peab käituma omaniku vara, ehk korteri ja seal olevate asjade suhtes heaperemehelikult ning seetõttu käsitletakse kodukindlustuses korteri omanikku ja üürnikku enamasti võrdväärsetena. Näiteks tahtlik vara lõhkumine ei kuulu kindlustuskaitse alla vaatamata, kas seda tegi omanik või üürnik. Kui tegemist on aga õnnetusega (triikraud ununes vooluvõrku), siis korter taastatakse sõltumata sellest, kas unustajaks oli korteri omanik või üürnik.

Üürnikud arvavad tihti, et nad ei saa üürikodu kindlustada, sest tegu on kellegi teise korteri ja varaga. Ei teata, et kindlustuslepingu sõlmimiseks ei pea olema kinnisvara omanik, piisab vaid huvist ennast ja oma vara kaitsta. Üürilepingut sõlmides tasub kindlasti uurida, kas ja kui, siis milline kindlustusleping on omanikul juba sõlmitud, kellele see laieneb, millised on valitud kindlustuskaitsed ja kui suured on kindlustussummad, sest topelt kindlustamisel pole mõtet –kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju hüvitatakse ühekordselt, ükskõik, kas lepingu on sõlminud korteri omanik või üürnik.

Hinda oma vara väärtust

Üürikorteris asuv vara, näiteks tehnika, mööbel, raamatud jms võib osaliselt kuuluda omanikule ja osaliselt üürnikule. Möbleeritud korteri puhul on omanikul ilmselt suurem huvi selles olevat vara kaitsta ja kui ta on lisaks kinnisvarale kindlustanud ka seal sees oleva koduse vara, on sellega automaatselt kaitstud ka korteris paiknev üürniku vara. Kui omanik ei soovi korterit ega vara kindlustada, võib üürnik seda ise teha, siis saab ta ootamatu õnnetusjuhtumi korral südamerahuga kindlustusseltsi poole pöörduda. Koduse vara kaitse laieneb teatud tingimustel ka väljaspool kodu kaasas olevatele asjadele. Näiteks kui trennist tulles avastad, et spordiklubi ette lukustatud jalgratas on varastatud, on kahjuhüvitis abiks uue ratta soetamisel. Hinda oma vara väärtust ja mõtle läbi, kui suur oleks väljaminek juhul, kui peaksid kõik asjad täna uuesti soetama. Suuremate kodumasinate, tehnika ja mööbli kõrval tasub arvesse võtta ka riided-jalanõud, raamatud, aksessuaarid, spordivarustus – kõik need moodustavadki inimese koduse vara.

Kui kahju on tekitatud teistele

Õnnetuse korral võivad lisaks korteri omanikule ja üürnikule kahju saada kolmandad isikud, näiteks naabrid ja sellistel juhtudel saab nii omanik kui üürnik end kaitsta vastutuskindlustusega. Üürnikul tasub aga mõelda, mis saab juhul, kui õnnetuse põhjustab just tema tõttu lahti jäänud veekraan või toiduga pliidile unustatud ja süttinud praepann. Kui rahavarusid võimaliku remondi hüvitamiseks pole, võib selline õnnetus põhjustada ootamatuid rahalisi raskusi, mida annaks kindlustust sõlmides vältida.

Üürilevõtja kindlustusega seotud meelespea:

  • Üürilepingut sõlmides uuri kinnisvara omanikult, kas ta on ka sõlminud kindlustuslepingu vara kaitseks ning mida antud kindlustusleping katab.
  • Kindlustamiseks ei pea olema korteri omanik, lepingu võib sõlmida ka üürnik, piisab vaid kindlustushuvist.
  • Kindlustuslepingu mõistes on korteri omanik ja üürnik võrdväärsed.
  • Hinda realistlikult oma vara suurust. Lisaks mööblile ja tehnikale on väärtuslikud ka ehted, raamatud, köögitarbed, riided ja jalanõud.
  • Õnnetusjuhtumi korral hüvitatakse kahju ühe kindlustuslepingu alusel, topeltkaitse ei anna kahekordset hüvitist, mistõttu üürnikuna suhtle kindlasti kinnisvara omanikuga, et veenduda, millised kindlustuslepingud on antud kinnisvara silmas pidades sõlmitud.
  • Swedbank´i kodukindlustuse lehel, on olemas mugav kalkulaator, mille abil saad välja arvutada oma võimaliku igakuise kodukindlustusmakse.

Samal teemal